gaasidest ja tuhast moodustuvad lõõmpilv, võib hävitada terveid linnu.vee segunemisel vulkaanilise materjaliga tekivad muda voolud ehk lahaarid.Õhu saaste tõttu võib kliima jaheneda. Inimesed elavad vulkaanida lähedal , miks? Viljakas muld . Soe- saab maju kütta ja elektrit toota. Leidub vääriskive. Turism Maavärinad. Maapind nihkub, kivimid rebenevad. Epitsenter-maapinna punkt kus maavärin on kõige tugevam. Enamasti laamade äära aladel. Rihteri skaala mõõdab magnituudides vabanenud energia hulka. Mõõdetakse seismograafiga.
Esiteks sette kivimid(LUBI). Teisek tard kivimid (PIMPSKI). Kolmanndaks moonde kivimid (MARMOR). MAAVÄRINAD Maavärin on maapinna liikumine mis tekib maapõue kivimitest tekkinud või kuhjunud pingete tõttu. Maavärin levib koldest eemale seismeliste lainetena. Laineid jaotatakse: Pikkilaineteks- liiguvad kiiresti (kõige kiiremad nagu merelained) Ristilained- levib nagu uss mööda maad. Seisograaf- maavärina mõõtmis seade mõõdetakse magnituudi ja rihteri skaala järgi. Mis on tsunaami- okeanis toimunud maavärina tagajärjel tekiv mega suur laine. Suur nõlva kalle ja intensiivne murenemine. Libisemine, voolamine, nihkumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine väliskeskonna mõjul. Vee liikumine, kulutab ja viib kaasa. Vesi lahustab aineid, naatrium, caalium Bioloogilist murenemist teostavad elusorganismid. Sündimus ja suremus Maailmas sünnib 230 last minutis. Viljakas eas naiste arv.
annaabi.ee 
