Riigiõigus
kirjapandud aktina Kn.
Formaalses mõttes Kn kujutab endast ühte või mitut seadusandlikku akti.
Harilikult on riikide kõrgema jõuga akt vastu võetud ühe dokumendina, mis kannab
pealkirja Põhiseadus (PS) või Konstitutsioon (Kn).
Mitmes dokumendis sisaldub Kn nt Rootsis, kus kehtivad 3 K-lise jõuga akti:
valisemise korra instrument, pressivabaduse akt, kroonipärimise akt. Nende
lihtseaduste vahepeal loetakse asuvat Rigkstavi akt. Prantsuse 1958. a K-le lisaks
kehtivad K-liste aktidena veel 1946. a K-i preambul ning Põhiõiguste ja vabaduste
alal 18.saj lõpul vastu võetud Inimese ja Kodaniku Õiguste Deklaratsioon.
Väga omapärastest komponentidest on koostatud Kanada Kn:
1) 1867. aastast pärit Briti-Ameerika seadus, millega Kanada sai dominiooni staatuse
2) nim seadust täiendavad umbes 30 Briti seadust
3) 1981. aastast pärit Briti seadus, millega SB kaotas Kanadas seadusandliku võimu
annaabi.ee 
