Nafta
Väikesi läätsi
leidub Alam-Kabriumi ning Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi settekivimites.
Nafta leidumiseks vajalikeks tingimusteks on Eesti asend äärmiselt ebasoodne. Kihid
tõusevad siin ühtlaselt põhjasuunas, mistõttu piki poorseid kihte liikuv nafta pääses
hõlpsasti maapinnale ja hajus aastamiljonite jooksul maailmaruumi. Pole sugugi
juhuslik, et Eesti sagedasemad hajusnafta leiud koonduvad Hiiumaale. Selleks on
kaks põhjust esiteks poorsemate rifilaadsete kivimite sagedasem esinemine siinses
Orduviitsiumi kivimikompleksis ja, teiseks, Kärdla hiidmeteoriidi plahvatusega
tekitatud teisene poorsus selle piirkonna kivimites. Sellest kõigest piisas
naftapiisakeste fikseerimiseks kivimeis, kuid mitte enamaks.
Nafta leiukohtade esinemise tõenäosuse analüüs
Teatavasti nafta esinemise eelduseks mõnel maa-alal on selle territooriumi aluspõhja
setteline iseloom, eriti orgaanilisi aineid sisaldavate kivimite esinemine. Sellelt