Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Soontagana vanematega, kelle piiridest ka rahumeelselt läbi mindi, on avaldatud
ka arvamust, et tegu oli leppe rikkumisega. Teisalt on ka oletatud, et vaherahu
oli siiski juba selle retke ajaks lõppenud ja sõjakäigu vastuolulisi väiteid
sisaldavas kirjelduses on üldse ekslikult kokku liidetud kaks erinevat sõjakäiku,
milles teine toimus hoopis 1216. aastal.
Sõjaväe, kuhu Läti Henriku sõnul kuulus umbes 3000 sakslast ja 3000 liivlast-
latgalit, saabumine oli ridalastele ootamatu, mistõttu paljud neist saadi kätte ning
tapeti või võeti vangi. Samuti saadi saagiks suurel hulgal kariloomi ja hõbedat.
Pärast kolmepäevast rüüstamist pöörduti Liivimaale tagasi.
Leole piiramine
Märtsi-aprilli paiku korraldati järgmine sõjakäik, seekord Sakala põhjaosas asunud
Leole linnuse vastu. Linnuse piiramise kolmandal päeval õnnestus kristlastel
kindluse kaitsesein põlema süüdata ning seesolnud sakalased eesotsas
annaabi.ee 
