toimuda vaheühendi abiga, mida ensüüm võimaldab. Peamised vitamiinid ja nende koensüümi vorm: Tiamiin(B1) Tiamiin pürofosfaat on oluline süsiveskute metabolismis, alfa-ketohapete dekarboksüleerimisel, alfa-hüdroksüketoonide sünteesis ja degradatsioonis Niatsiin(PP) Nikotiinamiid adeniindinukleotiid(NAD+) ja fofosfaatvorm (NADP+) soodustavad elektronide ülekannet, kuna nikotiinamiidi ringi kvaternaarne lämmastik toimib kui elektronide depoo Riboflaviin (B2) Flaviin-adeniin-dinukleotiid elektronide siduja Pantoteenhape Koensüüm A atsüülrühmad atsüülrühmade aktiveerimine ülekandeks nukleofiilse ataki abil Püridoksiin (B6) Püridoksaalfosfaat (aminorühmade moodustamine) Kobalamiin(B12) 5´-Desoksüadenosüülkobalamiin (saab ainult loomsest toidust) osaleb rektsioonides, kus 1) toimub intramolekulaarne ümberasetus; 2) ribonukleotiidid taandatakse desoküribonukleotiidideks; 3) toimub metüülrühma ülekanne
3. Vitamiinivee EEM spektri mõõtmine ja iseloomustamine, interpreteerimine; 4. Fluorestsentsi kustutamine vitamiinivee ja joodi näitel; 5. Fluorestsentsi tekitamine aluselises keskkonnas tiamiini ja punase veresoola näitel; 6. Kvantitatiivne (,,sõrmejälje") analüüs EEM spektrit kasutades. Kasutatav aparatuur Ultrahelivann Bandelin SONOREX Digital 10 P, Nartest spektrofluoromeeter Kasutatavad lahused Dest. vesi, püridoksiin (vitamiin B6), riboflaviin (vitamiin B2), sidrunhape, NaOH, tiamiin (vitamiin B1), hiniin (=kiniin), jood, punane veresool ehk kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6]. Proovid: vitamiinivesi (Vichy Vitamin Sport), toonik (Schweppes' TonicWater) Töö käik Kasutatud ergastamine lainepikkused on 230-400 nm ning emiteerimise lainepikkused on 250-615 nm. Mõõta tuli destilleeritud vee ja standardlahuste riboflaviin ning püridoksiin EEM spektrid. Tulemused: 1. Maksimumid: Destilleeritud vesi
5) Fluorestsentsi tekitamine (aluselises keskkonnas tiamiini ja punase veresoola näitel). 6) Kvalitatiivne („sõrmejälje“) analüüs EEM spektrit kasutades. 3 Tulemused 3.1 Destilleeritud vee ja standardainete EEM (excitation – emission matrix) spektrite mõõtmine ja iseloomustamine Töö käik: 1) Pesta küvett dest. veega. Pipeteerida küvetti ca 1 ml järgmiseid aineid: o Destilleeritud vesi o Riboflaviin o Puridoksiin 2) Asetada küvett ainega masinasse. Valida programmis „Measurements“ , anda spektrile nime ja vajutada START. Salvestada andmed. Aine Konts, Ergastus, Emissioon, Intensiivsus mg/ml nm nm (max) 1. Destilleeritud vesi - 230 250 240,5 2
· B-grupi vitamiinidel on suurem mõju, kui neid tarvitada koos · defitsiit suureneb pidevalt, kuna töödeldud toiduainete tarbimine suureneb (neis on vähem B-vitamiine alles), ka suurenenud suhkru tarbimine · organismis sünteesitakse: · allikad: töötlemata toidud, kartulid, banaanid, läätsed, oad Vitamiin B1 ehk tiamiin · vesilahustuv · tähtsus: närvisüsteem · allikad: tervavili, liha, kartul, piim Vitamiin B2 ehk riboflaviin · vesilahustuv · tähtsus: nägemisprotsessid, küüned, nahk, juuksed, koensüümsed vormid FMN ja FAD, dehüdrogenaas · defitsiidi tunnused: pragunenud huuled, nõrkus, depressioon · toksiline pole, kuid liiga suurtes kogustes tarbimine viib teiste B-grupi vitamiinide väljutamiseni · allikad: maks, pärm, täisteratooted, piim, rohelised taimed Niatsiin ehk vitamiin B3 · vesilahustuv
Vitamiinid koensüümide metaboolsed eelkäijad · Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid · Imetajad ei ole võimelised ise sünteesima peavad saama toiduga · Iga koensüüm tuleneb mingist vitamiinist Vitamiinid jagunevad veeslahustuvateks ja rasvlahustuvateks Mõningad näited: vitamiin (tähis) - koensüüm Veeslahustuvad: Niatsiin (PP) NAD+, NADP+ Riboflaviin (B2) FMN, FAD Tiamiin (B1) tiamiin pürofosfaat Püridoksiin (B6) püridoksaal fosfaat Pantoteenhape CoA Foolhape (B10) - THF Askorbiinhape (C) Rasvlahustuvad: Retinoidid (A) Kaltsiferoolid (D) Tokoferoolid (E) Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid NAD+
E322- letsitiin/ mõju pole teada E300- askorbiinhape/ Eriti suured üleadoosid võivad tekitada kõhulahtisust ja maoärritust. Üle 10 grammi päevas arvatakse tekitavat neerukive E160a- karoteen/ suures koguses võib nahavärvi kollaseks muuta E322- sojaletsitiin/ mõju pole teada 5. ``Saladix`` Pizzamaitselised snäkid 2 E-ainete analüüs E101- riboflaviin/ võimalik mõju puudub E500- naatriumvesinikkarbonaat/ mõju pole teada E503- ammooniumvesinikkarbonaat/ mõju pole teada E322- sojaoa letsitiin/ mõju pole teada 3
kuivkastmed, astmaatikud, peavalu põdevad maitsesegud. inimesed ja lapsed. Imikute ja väikelaste toitudes keelatud. Ei tohi anda alla 12 nädalastele lastele. E 101 Riboflaviin Sulatatud juustud, Kollane või Puuduvad. Ülemäärane (vitamiin B2), pagaritooted, oranz värvaine, B-vitamiin viiakse riboflaviin-5 salatikastmed, vitamiin B2. uriiniga kehast välja. ´fosfaat juurviljakonservid, Looduses maiustused. esinev aine. E 160c Paprikaekstrak Kastmed, saiakesed, Kollakasoranz Pole teada.
PÕHINIMETUS Vesilahustuvad vitamiinid B1 tiamiin õllepärm, kaerahelbed, hirss, põhjustab polüneuriiti, kiirendab südametegevust, põhjustab rukis täisteraviljatooted, südamepuudulikkust, turseid, hingamispuudulikkust ja allergilisi päevalilleseemned silmalihaste nõrkust reaktsioone B2 riboflaviin Pärmihelbed, maisihelbed, põhjustab keele ja suu limaskesta soodustab oksüdatiivse stressi teket täistera hommikusöögihelbed, põletikku ning suunurkade lõhenemist õllepärm, kaunviljad, spinat B6 püridoksiin, pähklid, leib, avokaado, põhjustab nahapõletikku, suunurkade põhjustab mälu- ja
tugevdab immuunsüsteemi immuunsüsteemi häired B1 (tiamiin) süsivesikute/ rasvhapete/ Närvitalitluse häired, aminohapete ainevahetus, ärrituvus, depressioon, närviimpulsside ülekanne, seedekulgla tegevuse häired, ajutegevus, mälu mäluhäired, tursed B2 (riboflaviin) Nägemisprotsess, naha/juuste/küünte Silmade valgustundlikkus, normaalne areng, depressioon, rakuhingamine juuste välja-langemine, kasvupeetus B6 (püridoksiin, Aminohapete, süsivesikute, valkude Väsimus, depressioon, püridoksamiin) ainevahetus versuhkru taseme langus,
ubikinoonid inimorganismis, langus hingamisahela keskne komponent Vitamiin B1 Süsivesikute Beribeeri, väsimus, depressioon, söögiisu langus tiamiin ainevahetus, energia tootmine, närvikude Vitamiin B2 Limaskest, Kasvu pidurdumine, seedenõrede eritumise riboflaviin rakuhingamine, vähenemine, silmade valgustundlikkus normaalne kasv Vitamiin B6 Terved punalibled, Närvisüsteemi häired, unetus, masendus, püridoksiin igemed, veresooned, kaalukaotus keskne roll aminohapete ainevahetuses Vitamiin B12 Punaliblede tootmine, Aneemia, nõrkus, kaalukadu, närvisüsteemi
Tähis Nimetus Aine omadused ja toitudesse lisamise põhjus .Milles leidub Kõrvalmõjud E 100 Kurkumiin Veeslahustuv kollane looduslik värvaine. Maiustused, meiereitooted, kalatooted,salatikastmed, sinep.Suurtes kogustes annustatuna on põhjustanud sigadel kilpnäärme haiglaslikku suurenemist. Inimestel ei ole kõrvalmõjusid täheldatud. E 101 Riboflaviin (vitamiin B2), riboflaviin-5fosfaat Kollane või oranz värvaine, vitamiin B2. Esineb looduses. Sulatatud juustud, pagaritooted, salatikastmed, juurviljakonservid, maiustused. Puuduvad. Ülemäärane B-vitamiin viiakse uriiniga kehast välja. E 102 Tartrasiin Asovärv. Kollane või punakas värvaine. Salatikastmed, magustoidud, jäätis, sinep, jogurtid, puuviljakonservid,marmelaad, närimiskumm,karastusjoogid, medikamentide ning vitamiinide kapslid.Võimalik allergiatekitaja. Tüüpiline ülitundlikkusreaktsioon on
energiat: 522kJ / 149kcal valke: 13g süsivesikuid: 4g rasvu: 9g Kõlblik kuni: 25.10.2010 2. Vegeta puljongipulber Koostis: sool, kuivatatud juurvili(porgand, pastinaak, sibul, seller, peterselli lehed) E621- Naatriumglutamaat Omadused: Lõhna- ja maitsetugevdaja. Kõrvalmõjud: Hiina restorani sündroom: südame pekslemine, peavalu, näo punetus, lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. E631- Dinaatriumisoninaat E101- Riboflaviin- Omadused: Kollane või oranz värvaine, vitamiin B2. Looduses esinev aine. 100g toodet sisaldab keskmiselt: Energiat: 137 kcal / 583 kJ Valke: 8,5g Süsivesikuid: 24,5g Rasvu: 0,6g Kõlblik kuni: 02.03.12 3. Kinder Bueno Koostis: Piimasokolaad, suhkur, taimeõli, nisujahu, sarapuupähklid, lössipulber, täispiimapulber, sokolaad, madala rasvasisaldusega kakaopulber. E322- Letsitiinid E500- Naatriumvesinikkarbonaat-
Allikas: Lipiidid (2-50+%) https://et.wikipedia.org/wiki/Vadak Energiaallikas, rasvhapped, rasvlahustuvad vitamiinid Triglütseriid ehk “rasv” Allikas: http://www.khuisf.ac.ir/prof/images/Uploaded_files/DairyChemistryAndBiochemistry_muyac[4303183].PDF Piima biokeemiline koostis Süsivesikud Laktoos, teisi süsivesikuid vähe Osmootne rõhk Vitamiinid Riboflaviin, vitamiin A, niatsiin… Koensüümid Mineraalained Raud, magnesium ,kaltsium, iood… Ensüümid Satuvad piima juhuslikult, kasu tavaliselt pole Ternespiim Tekib poegimisjärgselt Kollakas Immunoglobuliinid Valgusisaldus ↑ Süsivesikuid ↓ Lipiidid ↑ või ↓ Kõhulahtistav toime Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Colostrum Bilirubiin Isendi vanuse mõju piimale Inimesed Vanemate emade ternespiima lipiididesisaldus ↑
ü K vitamiin ü B12 vitamiin ü Q10 vitamiin ü Foolhape ü C vitamiin ü H vitamiin ü N vitamiin ü BT vitamiin Vitamiinid toidulisaainete registris E101 riboflaviin, vesilahustuv B2vitamiin. Annab toidule kollase värvuse. E160 karotinoidid, Avitamiini eelühendid (beetakarotiin, beetakarotinaal, norbiksiin, kapsatiin, kapsorubiin jne). Annavad toiduainele värvivarjundi kollasest kuni oranzini. E300 Cvitamiin ehk askorbiinhape. Peale C vitamiini on lisaainetena kasutusel ka askorbiinhappe naatriumsool (E301) ja kaltsiumsool (E302) ning askorbiinhappe estrid rasvhapetega (E304). Kõigi nende Cvitamiin esindajate funktsioon on
roostevabast terasest, plastikust, kahhelkividest ja muudest materjalidest köögipindu. VITAMAX Mustivitamiini- ja mineraalainete kompleks Koostis: · tsink-aminohappehelaat · maisitärklis · hernejahu · askorbiinhape · a-tokoferool · mangaanaminohappehelaat · nikotiinamiid · A-vitamiin · tsifrusbioflavonoidid · kaltsiumpantotenaat · tsüaankobaiamiin · püridioksiin · hüdrokloriid · kolekaltsiferool · riboflaviin · tiamiinmononitraat · foolhape · biotiin · pinnatöötlusaine E 470 b · paakumisvastane aine E 460 ja E 551 Kasutamine: 1 tablett päevas pärast sööki. Päevast annust mitte ületada! SC Johnson HÕBELÄIGE Koostis: · isopropanool 10% · stearüül merkaptan 1,7% · sünteetilised tensiidid 0,1% · lõhnaained · pH 7,5 Kasutamine: Kanda vahendit lapile ja seejärel hõbepinnale. Lasta natuke kuivada ja hõõruda puhta lapiga
maks närvikude vitamiin C söögiisu langus alkohol, kohv, suitsetamine, stress Vitamiin B2 1,7 mg Limaskest, Vitamiinid A ja Kasvu Alkohol, kohv, (riboflaviin) täisteratooted, rakuhingamine, B1, niatsiin pidurdumine, suitsetamine, õllepärm, normaalne kasv seedenõrede stress, rafineeritud maks, munad, eritumise süsivesikutega liha vähenemine, liialdamine
Energia 670 kJ (160 kcal) Süsivesikud 8,53 g - Suhkur 0,66 g - Kiudaineid 6,7 g Rasv 14,66 g - küllastunud 2,13 g - monoküllastumata 9,80 g - polüküllastumata 1,82 g Valk 2g Tiamiini (vit. B 1) 0,067 mg (6%) Riboflaviin (vit. B 2) 0,130 mg (11%) Niatsiin (vit. B 3) 1,738 mg (12%) Pantoteenhape (B 5) 1,389 mg (28%) Vitamiin B 6 0,257 mg (20%) Foolhappe (vit. B 9) 81 mg (20%) Vitamiin C 10 mg (12%) Kaltsium 12 mg (1%) Raud 0,55 mg (4%) Magneesium 29 mg (8%)
Vitamiinsed on: K1-vitamiin (füllokinoon), mida leidub taimsetes saadustes ja kalaõlides; K2-vitamiin (menakinoonid), mida sünteesivad peensoole bakterid. Põhifunktsioon puudutab verehüübimist. K-vitamiini sõltuv karboksülaas tekitab -karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes. K-vitamiin on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks. B2: B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin, valem: C17H20N4O6 Seedeensüümid vabastavad neist B2-vitamiini, mis imendub peensooles kandja vahendatud aktiivse transpordina. Tema bioaktiivsus realiseerub läbi koensüümsete vormide FMN ja FAD. Mõlemad on vajalikud redoksprotsesside ensüümides, nt: PyrDH, suktsinaadi DH (mis osaleb süsivesikute, rasvhapete ja aminohapete katabolismis), ksantiini oksüdaas (rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümid),
Toitumissoovitustes on toodud ainult tähtsamate vitamiinide kogused. Teaduskirjanduses eelistatakse vitamiinide tähistamisel kasutada nende nimetusi (nt. retinool). Enamike vitamiinide puhul on lubatud ka nende tähistamine suurte ladina tähtedega, v.a. niatsiin ja folaadid. Alljärgnevalt on toodud toitumissoovitustes esitatud vitamiinide nimetused. Vesilahustuvad vitamiinid: Vitamiin B1, tiamiin Vitamiin B2, riboflaviin Niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid (vitamiin P) Vitamiin B6, püridoksiin Vitamiin B12, (tsüaan)kobalamiin Folaadid, foolhape, folatsiin Vitamiin C, askorbiinhape Rasvlahustuvad vitamiinid: Vitamiin A, retinool Vitamiin D, kaltsiferool Vitamiin E, -tokoferool Enamiku vitamiinide vajadus on väljendatud kas milligrammides või mikrogrammides. Mõningate vitamiinide vajadus väljendatakse ekvivalentides. Retinooliekvivalent (RE) = 1 g retinooli = 12 g beetakaroteeni
Vees lahustuvad vitamiinid sisalduvad kõikides kehas sisalduvates veekeskkondades, st peaaegu kõikjal, peamiselt veres. Keha poolt kasutamata vees lahustuvad vitamiinid ei kogune, vaid on sellest lihtsalt saadud. Rasvas lahustuvad vitamiinid on: A-vitamiin (retinool) D-vitamiin (kaltsiferool) E-vitamiin (tokoferool) vitamiin K (füllokinoon) Vees lahustuvad vitamiinid on: vitamiin B1 (tiamiin) B2-vitamiin (riboflaviin) vitamiin B6 (püridoksiin) vitamiin B12 (koobalamiin) C-vitamiin (askorbiinhape) vitamiin H (biotiin) foolhape niatsiin pantoteenhape Kirjanduses nimetatakse tihti selliseid termineid nagu B9 (teine foolhape nimetus), B10 (B- vitamiinide segu), B15 (pangamiinhape), B17 (amügdaliin, alternatiivne ravim vähiravis), F (polüküllastumata rasvhapete segu) , M (vananenud foolhappe nimetus) ja P (taimsed flavonoidid)
hingamispuudulikkust ja täisteraviljatooted, nõrkust allergilisi reaktsioone päevalilleseemned piim, jogurt, põhjustab keele ja suu B2 munad, maks, limaskesta põletikku soodustab oksüdatiivse riboflaviin kala, õllepärm, ning suunurkade stressi teket kaunviljad, spinat lõhenemist B5, PP niatsiin, õllepärm, maks, põhjustab põhjustab südamerütmi nikotiinhape, piim, munad, nahapõletikku, nõrkust, häireid, kusihappe- ja Vitamiinid kaunvili, kanaliha, nõdrameelsust
kanaliha süntees, ioonide translokatsioon). See tuleneb tiamiini olulisusel Wernicke-Korsakoff sündroom alkohoolikutel täisteraleib süsivesikute metabolismis, sest kui on tiamiini puudus, siis on päevalilleseemned häiritud närvikoe peamise energeetilise substraadi glükoosi kasutamine Vitamiin B2 riboflaviin Vitamiini roll realiseerub läbi koensüümsete vormide, mida Pragunenud ja katkised suunurgad ning huuled veeslahustuv omakorda vajavad redoksprotsesside ensüümid süsivesikute, Nõrkus vitamiin. aminohapete ja lipiidide katabolism ehk lammutamine, Depressioon Kuna antud hingamisahela ensüümid, rasvhapete oksüdatsioon
ajutüve, väikeaju ja suuraju oimusagarate hallaine kahjustused) e akuutne: segasus, koordinatsioonihäired, silmade liikumispuuded; psühhoos e krooniline: lühimälu ja kaugmälu nõrgenemine, ei saa enam tiamiiniga ravida Tiamiini funktsionaalse taseme hindamiseks määratakse erütrotsüütide transketolaasi aktiivsus!!! Allikad: · õllepärm, hirss, kaerahelbed, rukis, linnuliha, kala, täisteraviljatooted, päevalilleseemned Kasutamine: · riboflaviin, foolhape, vit C, vit E, Mn · alkoholism, seniilsus, Alzheimer, diabeet, aneemia jt. POT: 50-75 mg · nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus · äge tahhükardia, hingamispuudulikkus, vahel anafülaktiline sokk Vitamiin B2 (riboflaviin) antistomatiitne, antiglossiitne, antidermatiitne vitamiin Metabolism: · toidus (v.a. piimas) koensüümina flavoproteiinides
lõhustumise langus ● Beriberi (nii märg kui ka kuiv) ● Wernicke-Korsakoff sündroom alkohoolikutel B2(RIBOFLAVIIN) vajalik juuste, küünte ja ● Pragunenud ja naha normaalseks arenguks katkised suunurgad ning ka nägemisprotsessis. ning huuled ● Nõrkus ● Depressioon ● Glossiit, stomatiit
Kasutusala: Valmistoidud, supid, kastmed. Omadused: Lõhna- ja maitsetugevdaja. Kõrvalmõjud: Pole teada. · Happesuse regulaator ( E330)sidrunhape Kasutusala: Lastetoidud, liha ja kala, saiakesed, salatikastmed, toiduõli, margariinid, joogid, toormahlad, mahlad, dzhemmid, jäätis. Omadused: Happesuse regulaator, sekvestrant, emulgaator. Kõrvalmõjud: Võib tekitada hammaste dentiinikihi defekte . · Toiduvärv (E101) Riboflaviin (vitamiin B2) Kasutusala: Sulatatud juustud, pagaritooted, salatikastmed, juurviljakonservid, maiustused. Omadused: Kollane või oranz värvaine, vitamiin B2. Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud: Puuduvad. Ülemäärane B-vitamiin viiakse uriiniga kehast välja. · Soja · Hüdrolüsaat (taimse valgu) Liha snäk Parmesan cigar. · Lõhna ja maitseained · Stabilisaator ( di ja trifosfaat) Kasutusala: Piimapulber, jahud, liha, sulatatud juustud
Kaod LL (%) 10 40 Kaltsiferool H H L LL L 10 40 Tokoferool H H H LL L 25 50 Füllokinoon H H LL LL LL 10 Tiamiin H L LL LL H 30 50 Riboflaviin H L L H LL 20 50 Niatsiin H H H H H 10 35 Püridoksiin H H H L LL 10 50 Foolhape H L L H L 10 50
Enamik vitamiine on ensüümide koostisosad. Vitamiinide puudusel ei saa organism valmistada vastavat ensüümi, mille koostisse vitamiin kuulub ja seega on ainevahetus häiritud. Termini “vitamiinid” võtsid esimest korda kasutusele biokeemik Frederick Hopkins ja vitamiini teooria rajaja Casimir Funk aastal 1912 Frederick Hopkins Casimir Funk Vitamiinid jagunevad vesilahustuvad rasvlahustuvad Vesilahustuvad vitamiinid: B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B7-(biotiin), folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin (askorbiinhape), B5 (pantoteenhape) Rasvlahustuvad vitamiinid: A-, D-, E-, Q10- ja K-vitamiin. 1926. aastal eraldati riisikliidest vesilahustuv bio aktiivne ühend. See oli esimene määretletud B- rühma vitamiin ning seda tähistati sümboliga B1. B1-vitamiini teine nimetus on tiamiin. 19 sajandil avastati näiteks, et B1- vitamiini e. tiamiini puudus on seotud puuduliku toitumisega Tiamiin ehk B1 vitamiin on
grupid · E-kood võeti kasutusele 1970.a. Rootsis ja EL maades: Toiduvärvid E100-199 Sälitusained E200-299 Antioksüdandid E300-399 Emulgaatorid, stabilisaatorid E400-499 Muud lisaained E500 - Lisaainete ohutus · JECFA Joint Experts Committee on Food Additives · ADI Toidu lisaained Toiduvärvid · Kurkumiin (75 300)3 E 100 · Erütrosiin (45 430)4 E 127 · Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat · Võlupunane AC, Allura Red E 101 AC(16 035) E 129 · Tartrasiin (19 140) E 102 · Patentsinine V, Patent Blue V · Kinoliinkollane, Quinoline (42 051) E 131 Yellow (47 005) E 104 · Indigokarmiin, indigotiin (73 · Päikeseloojangukollane, Sunset 015) E 132 Yellow FCF, oranzkollane S (15 · Briljantsinine FCF, Brilliant
o Perekond tamm (Quercus) viljaks on üheseemneline pähkel ehk nn tõru[1] o Perekond kiviviljak (Lithocarpus) · Sugukond sarapuulised (Betulaceae) o Perekond sarapuu (Corylus) sarapuupähkel o Perekond valgepöök (Carpinus) o MAAPÄHKEL ehk HIINA PÄHKEL Maapähkel ei olegi tegelikult pähkel, vaid hoopis kaunvili, mis valmib mullas. Pärit on see Aasiast. Sisaldab 60% õli, 25%-35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Samuti on maapähklites märkimisväärne hulk kaltsiumi, fosforit, kaaliumi, rauda ja magneesiumi. Maapähklite proteiinisisaldus on suurem kui piimatoodetes, munas, kalas. Väidetavalt annavad klaasitäis piima ja kaks maapähklivõi võileiba 83% kasvava lapse päevasest valguvajadusest. Maapähklites sisalduv biotiin vastutab ilu eest. 100 g maapähkleid sisaldab 31 mg biotiini. Maapähklites sisalduv mangaan reguleerib organismi kolesteroolitaset.
porgand (a- päevalilleseem rapsiõli, ed kibuvitsamarjad karotiin) ned jogurt, munakollane Vitamiin B1 B2 B3, PP B5 B6 B12 B15 B10, B11, (täht-ja tiamiin riboflaviin niatsiin, pantoteenhap Püridoksiin, kobalamiinid Pangaamha-pe Bc, keemilin nikotiinhap e püridoksam ehk antia- Foolhape e e, iin noksiline Anti-
kaerahelbed, B1 tiamiin täisteraviljatooted, pähklid maks, pärm, mandlid, muna, juust, brokoli, B2 riboflaviin kaunviljad, kliid, seemned, spinat niatsiin, nikotiinhape, kliid, maks, pärm, PP, B3 niatsiinamiid, seemned, pähklid, idud, nikotiinamiid kala, linnuliha, seened Veeslahustuvad maks, pärm, kaunviljad,
Kõrge vererõhk? Kurk aitab teil rahuneda On tehtud uuringuid, mis on tõestanud, et kõrge kaaliumi, magneesiumi ja kiudainete sisaldus toidus aitab alandada vererõhku. Toitainete sisaldus Toiteväärtus 100 g koorimata kurki sisaldab (tegemist keskmiste andmetega): energiat 20 kcal süsivesikuid 3,63 g (sellest suhkur 1,67 g) rasva 0,11 g valke 0,65 g vitamiin A 223.60 IU vitamiin B1 (tiamiin) 0,027 mg (2%) * vitamiin B2 (riboflaviin) 0,033 mg (2%) vitamiin B3 0,098 mg (1%) vitamiin B5 0,259 mg (5%) vitamiin B6 0,040 mg (3%) vitamiin B9 7 g (2%) vitamiin C 2,8 mg (5%) kaltsium 16 mg (2%) raud 0,28 mg (2%) magneesium 13 mg (4%) fosfor 24 mg (3%) kaalium 147 mg (3%) tsink 0,20 mg (2%) Kvaliteet nõuded ning säilitamis tingimused Kurgid on väga tundlikud kuumusele, seega tuleks poes valida selliseid, mida hoitakse jahedas. Nad peavad olema kõvad, otstest ümarad ning nende värv peab olema särav
defitsiidi tekkeks. Ekstreemsematel juhtudel võib see põhjustada probleeme kogu organismi ainevahetuses ja funktsioneerimises. Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin retinoidid retinool D kaltsiferoolid E tokoferoolid K naftokinoonid Q ubikinoonid F linoolhape ja -linoleenhape On vees lahustuvad ühendid. Võrreldes rasvlahustuvate vitamiinidega on nende varud organismis suhteliselt väikesed, mistõttu peaks neid iga päev saama toiduga. B-rühma vitamiinid B1 tiamiin B2 riboflaviin B3, PP niatsiin, nikotiinhape, nikotiinamiid B4 koliin B5 pantoteenhape B6 püridoksiin, püridoksamiin B8 inositool B10, B11 foolhape, folatsiin B12 kobalamiinid B13 oroothape B15 pangaamhape BT karnitiin C-vitamiin askorbiinhape H biotiin N lipoehape U S-metüülmetioniin PABA p-aminobensoehape P bioflavonoidid Vitamiinide defitsiit Inimorganismis olevate vesilahustuvate vitamiinide varud peavad vastu vaid nädalaid,
seleen,vask,kaltsium, Mg Pole pähkel vaid hoopis Maapähkel e arahhis e Sarnaneb välimuselt oaga. kaunvili, mis valmib hiina pähkel Kondritööstuses,Aasias B-rühma vitamiinid mullas. kasutatakse kõikide liha- ja (tiamiin,riboflaviin,niatsiin köögiviljaroogade lisandina. ). Energeetiline väärtus: 620kCal 100 g kohta Kreeka e väärispähkel Pähkli tuum meenutab kujult Võib lisada H-, E- ja B-rühma Pähklipuu puit on inimese peaaju
E vitamiini vähesus muudab inimese mis tahes vähile 50% vastuvõtlikumaks. B rühma vitamiine leidub päevalilleseemnetes rikkalikult. B1 vitamiin e. tiamiin - 100 g päevalilleseemnetes on 1,95 mg tiamiini. Tiamiini päevane vajadus on 0,5 mg 1000 omastatud kalori kohta. Tiamiin on vajalik närvisüsteemile, süsivesikute ainevahetusele, rakuenergia tootmisele, söögiisule, südamele, maohappe tekkimisele, seedimisele ja haavade paranemisele. B2 vitamiin e. riboflaviin - 100 g päevalilleseemnetes on 0,25 mg B2 vitamiini. Riboflaviin kuulub olulise osana ensüümidesse, mis aitavad muundada süsivesikuid ja rasvu energiaks. 100 g päevalilleseemneid sisaldab 1,40 mg pantoteenhapet. Pantoteenhapet on vaja kõrge elutoonuse hoidmiseks, põletikuliste protsesside profülaktikaks, stressikaitseks, rasvavarude vähendamiseks, keskendumisvõime parandamiseks, naha ja juuste tervishoiuks, vereringe normaliseerimiseks
LISAAINE E-kood Kurkumiin (75 300)3 E 100 Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat E 101 Tartrasiin (19 140) E 102 Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, oranzkollane S (15 985) E 110 Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122
Toiduained, mis sisaldavad rasvu: · kala, liha · juust · kartulikrõpsud · sokolaad, koogid · pähklid 22. Miks vajab organism vitamiine? Organism vajab vitamiine, et normaalselt funktsioneerida. Vitamiinid vastutavad kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise eest, reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, kaitsevad organismi nakkus- ja viirushaiguste eest ning vabade radikaalide kahjuliku toime eest. 23. Loetle veeslahustuvaid vitamiine: · tiamiin (B1) · riboflaviin (B2) · kobalamiin (B12) · askorbiinhape (C) 24. Loetle rasvlahustuvaid vitamiine: · kaltsiferoolid (D) · tokoferoolid (E) · retinoidid (A) · füllokinoonid (K) 25. Miks vajab organism vett? Mis juhtub organismi vee puudus ? Kõik biokeemilised ainevahetusprotsessid vajavad vett, kuna vesi on organismi vedelike põhikoostisosa.Ilma veeta ei suuda rakud elada ning sellega kaasneb nõrkus. 26.Eesti kuulsain sportlane on mina arvates täna Gerd Kanter. 27
Järgnevalt vabanevad produktid aktiivtsentrist ja His51 deprotoneerub, millega on taastatud ensüümi esialgne olek ja katalüütiline tsükkel saab korduda. ADH katalüütiline mehhanism sisaldab seega üleminekuoleku stabilisatsiooni (eriti hapniku aatomil tekkiva negatiivse laengu stabilisatsiooni ) ja aluselis-happelist katalüüsi. Samuti on tähelepanuväärne, kui suures ulatuses võivad muutuda teatud rühmade pKa väärtused sõltuvalt spetsiifilisest keskkonnast. Vitamiin B2 (riboflaviin) Riboflaviin on prekursoriks flaviinkoensüümidele FMN ja FAD. Flaviinid on kollase värvusega, valguse toimel kiiresti lagunevad ühendid. Riboflaviini defitsiiti meie organismis praktiliselt ei esine. FMN ja FAD ei ole tavaliselt ensüümidega kovalentselt seotud, ent moodustavad stabiilse, mittedissotseeruva kompleksi. Seega funktsioneerivad vastavad ühendid kui prosteetilised rühmad. Nende funktsioon on vastavate ensüümide varustamine
Organismis võivad mõned vitamiinid säilida pikemat aega: vitamiin B12 3-5 aastat, vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat. Vitamiinid jaotakse rasvlahustuvateks (vitamiinid A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B- kompleksi vitamiinid, vitamiin C). Kõik B-kompleksi vitamiinid on vees lahustuvad, neid on võimalik kultiveerida bakteritest, pärmidest, seentest ja hallitustest. B-kompleksi vitamiinid on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B5 (pantoteenhape), B6 (püridoksiin), B12 (kobalamiin), B15 (pangaamhape), biotiin, koliin, foolhape, inositool ja PABA (paraamino-bensoehape). Need vitamiinid on grupeeritud ühise nimetaja "B- kompleksi vitamiinid" alla tänu nende suhteliselt sarnasele esinemisele taimsetes ning loomsetes toiduainetes ning suhteliselt sarnastele funktsioonidele inimorganismis. B- kompleksi vitamiinid osalevad aktiivselt organismi varustamisel energiaga, nad on olulise
seemne võib poti sisse mulda pista, et sellest endale koju mangopuu kasvatada. • Mango, toores Toiteväärtus 100 g kohta (3.5 oz) Energia 272 kJ (65 kcal) Süsivesikud 17,00 g Suhkur 14,8 g Kiudained 1,8 g Rasv 0,27 g Valk 0,51 g Vitamiin ekvivalent.38 mikrogrammi (4%) Beetakaroteen445 mikrogrammi(4%) Tiamiini (Vit. B1) 0,058 mg (4%) Riboflaviin (Vit. B2) 0,057 mg (4%) Niatsiin (Vit. B3) 0,584 mg (4%) Pantoteenhape (B5) 0,160 mg (3%) Vitamiin B6 0,134 mg (10%) Folaad(Vit.B9)14 mikrogrammi(4%) Cvitamiin 27,7 mg (46%) Kaltsium 10 mg (1%) Iron 0,13 mg (1%) Magneesium 9 mg (2%) Fosfor 11 mg (2%) Kaalium 156 mg (3%) Tsink 0,04 mg (0%) Vili on suur ja rohekasoraanzikas
kohv, suitsetamin e, stress Vitamiin B2 1,7 mg Limaskest, Vitamiinid A Kasvu Alkohol, (riboflaviin) täisteratooted rakuhingamine, ja B1, niatsiin pidurdumine, kohv, , õllepärm, normaalne kasv seedenõrede suitsetamin maks, eritumise e, stress, munad, liha vähenemine, rafineeritud
Shiitake väärtuslikud omadused Mis siis ahvatleb tarbijaid kõikjal maailmas kasvatama ja ostma varem tundmatut seent? Vastus sellele on loomulikult lihtne - tema maitse, aroom ja koostis. Neist tunnustest on vast tähtsaim shiitake koostisosasse kuuluvad komponendid, mis on unikaalsed vitamiinide, aminohapete ja süsivesikute ehk õigemini öeldes polüsahhariidide osas. Shiitake viljakehad sisaldavad paljusid inimesele vajalikke vitamiine (B1, tiamiin, B2, riboflaviin, B3, niatsiin, B5, pantoteenhape, B9, foolhape, B12, kobalamiin, C, askorbiinhape, E, alfa-tokoferool). Shiitake valgud on parema aminohappelise koostisega võrreldes sojaoa, liha, piima või munade vastava koostisega, kuid seente valgu-, rasva- ja energiasisaldus on madal. Seetõttu sobivad nad toiduks eriti neile, kellel on probleeme liigse kehakaaluga. Shiitake kõige väärtuslikumaks koostisosaks võib vast pidada erilisi süsivesikuid, mis aitavad alandada vere
Kui A-vitamiini hulk organismis ületab normaalvajaduse 10- 15 korda, tekib loidus, unisus, peavalu, nahasügelus. Spetsialistide arvates pole mõtet kokku arvutada toiduks kasutatud beetakarotiinirikkaid (A-provitamiin) porgandeid, kollaseid ja punaseid aed- ning tumerohelisi lehtköögivilju, kuid maksa võiks süüa mitte rohkem kui kord-paar nädalas. Ettevaatlik peaks olema toidulisandite ja kompleksvitamiinide tarvitamisega. B-vitamiin B-grupi vitamiinid: tiamiin, riboflaviin, niatsiin. Nende varumiseks võtke oma menüüsse rohelised lehtköögiviljad, toidud lihast ja ubadest, tangupuder, täisteraleib, maksavorst, lahja juust, päevalilleseemned, arahhiis, kuivatatud aprikoosid. C-vitamiin C-vitamiin on asendamatu kollageeni ehitaja. See imepärase toimega aine aitab nahal säilida elastse, pehme, õrna ja siledana. C-vitamiini sisaldavad tsitrusviljad, paprika,tomat, kiivi, peet, sibul, puu-ning aedviljad. C-vitamiinil (askorbiinhape) on
Leidub: Õllepärm, hirss, kaerahelbed, linnuliha, normaalseks tekkimiseks. vaimsed muutused ja rukis, kala, täisteraviljatooted, Närvisüsteemi, lihaste ning lihasnõrkus. päevalilleseemned. südame normaalseks funktsiooniks. Vitamiin B2 Biofunktsioon: Realiseerub Pragunenud katkised Ehk Riboflaviin koensüümsete vormide FMN ja suunurgad ja huuled. Nõrkus. Võtmeroll inimese tervise tagamisel. FAD. Vajalik juuste, naha ja Depressioon. küünte normaalseks arenguks ja Keele ja limaskestapõletikud. Leidub: Piim, jogurt, maks, kala ja spinat. nägemisprotsessiks. Rasvhapete Silmade valguspelgus.
Belgias, Taanis, Austrias ja Norras. · Kerged allergilised reaktsioonid, iseäranis astmaatikutel ja tundliku nahaga inimestel. E211 Naatriumbensoaat · Levinud säilitusaine, mida on karastusjookides, salatikastmetes, grillkastmes, sojakastmes. · Mõnes puuviljas leidub looduslikult. · Võib põhjustada allergilisi reaktsioone. · Kahtlustatakse astma süvendamises. Olemas on ka ohutuid, isegi vajalikke lisaaineid vitamiinid · E101 (riboflaviin), · E300 (askorbiinhape), · E306 - E309 (tokoferoolid) mineraalained · E504 (magneesiumkarbonaat), · E508 (kaaliumkloriid), · E519 (vasksulfaat). · Täiskasvanud inimese kehamass on piisavalt suur ja sissesöödud kogused jäävad tavaliselt alla lubatud tarbimisnormi. · Laste puhul peab aga olema ettevaatlikum, nende kehamass on väike ja sissesöödud lisaainete kogused kipuvad lubatud piiri ületama. · Laspsed valivad oma menüüsse pidevalt ja suurtes
structproteins/collagen.gif http://cellbio.ebc.ee/rakubio/liidus.html Lisalugemiseks Kreemides olev kollageen ei lähe rakku, sest molekul on liiga suur. Naha nooruse tagavad muud tegurid: UV-kiirguse vähesus C-vitamiin - kollageeni moodustamiseks, E-vitamiin - aitab neutraliseerida vabu radikaale, A-vitamiin on vajalik naha taastamiseks ja paranemiseks, selle puudus võib muuta naha kuivaks ja kestendavaks. B2-vitamiin ehk riboflaviin (piim, juust, rohelised köögiviljad, sojaoad). oomega-happeid (asendamatud) on vajalikud hormoonide tootmiseks. ( rasvastes süvaveekalades -lõhe, makrell, sardiinid, tuunikala, heeringas, linaseemnetes, linaseemneõlis, oliiviõlis, sojaubades, sojaõlis, lill- , spargekapsas. Loobu suhkrust ja rafineeritud nisujahust toitude tarbimisest - põhjustab hüperglükeemia, mille tagajärjel kollageen kalestub ja kaotab oma elastsuse. http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=15049
atseetaldehüüd -> etanool Aeroobne glükolüüs • Aeroobne glükolüüs lähtub tsütoplasmas toimuva glükolüüsi osa metaboliidist püruvaadist • Püruvaadist tekib atsetüül-CoA (mis on ka teiste metabolismiradade produkt) • Protsessiks on vaja ensüüm-vitamiinkompleksi püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks –PyrDH (koosneb 3 ensüümist ja 5 vitamiinist) Vajaminevad vitamiinid • Tiamiin (B1) • Riboflaviin (B2) • Pantoteenhape (B5) • Nikotiinhape (B3, PP) • Lipoehape (N) • Juba ühe vitamiini puudus põhjustab siin tõsiseid häireid Aeroobne glükolüüs • Atsetüül-CoA viiakse edasi kesksesse metaboolsesse tsüklisse – Tsitraaditsüklisse (ka trikarboksüülhapete tsükkel – TKT, TCA või Krebsi tsükkel) Selle tsükli ja hingamisahela koostöö lõpptulemusena tekib CO2 ja H2O • Glükoosi lõplik lõhustumine aeroobses glükolüüsis toimub mitokondrites
mereannid, kalamaksaõli, päevalilleseemned, õllepärm. Cvitamiin seob rakke, selle vajakajäämisel kaotavad lihased (ka silmalihased) oma toonuse. Vitamiini põhilised allikad on kapsas, tsitruselised, kõik marjad, lehelised köögiviljad, sibul, tomat, spinat, õunad, ananassid. B1vitamiini (tiamiini) suur puudujääk kutsub esile närvihäireid. Seda vitamiini leidub pähklites, täisteratoodetes, õllepärmis, poleeritud riisis ning mees. B2vitamiin (riboflaviin) aitab rakkudel kasutada hapnikku, mille abil tärklis ja suhkur muutuvad lihaste tööks vajalikuks energiaks. Parimad allikad on rohelised lehelised köögiviljad, õunad, õllepärm, lihvitud riis, nisuterad. B6vitamiin on looduslik rahusti. Selle puuduse korral kannatavad silmad suure pinge all ning laps võib tunda silma tõmblemist. Toidus tuleb kasutada tingimata kapsast, nisuteri, täisterarukist ja maisi, munakollast ja kala.
hiina pähkel (Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, mille seeme on maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel. Maapähkel on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga Suurimad maapähkli tootjad on Hiina ja India. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid. Sisaldab 60% õli, 25%35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele. Maapähklite proteiinisisaldus on suurem kui piimatoodetes, munas, kalas. Maapähklites sisalduv biotiin vastutab ilu eest. 100 g maapähkleid sisaldab 31 mg biotiini. Maapähklites sisalduv mangaan reguleerib organismi kolesteroolitaset. Kalorijälgijatele sobivad
Mg, mg 180 400 Fe, mg 8 18 Zn, mg 7 15 J, g 85 150 Se g 26 45 Vitamiinid: A, g (retinoidid) 500 800 D, g (kaltsiferoolid) 3 5 B1, mg (tiamiin) 0,6 1,1 B2, mg (riboflaviin) 0,7 1,3 B6, mg (püridoksiin) 0,8 1,5 PP, mg (niatsiin) 6 14 C, mg (askorbiinhape) 35 60 E, mg (tokoferoolid) 5 8 B12, g (kobalamiin) 1,7 3 Folaadid, g 120 200 Eriti suur energiavajadus on teismelistel: kasv, liikumine.
annaabi.ee 
