veeaur ja jää maismaavesi kogu maapinnal survetasemeni. Kui see on nii kõrge, et vesi ise ajal ja sügisel, kui ohtralt sajab. Kevadised on seisev või voolav v ning kogu põhjav maismaa maapinnale voolab, nim survepõhjavett arteesia kõige suuremad, nende suurus oleneb peamiselt pool lähtejoont, millest mõõdetakse territo- veeks, allikat arteesia allikaks ning kaevu lumeveevarust. Mõju avaldavad ka teised tegurid: riaalvete ulatust mullavesi mullas olev vaba ja arteesia kaevuks. Põhjavee toiteala on seal, kus lume sulamiskiirus, pinnase külmumise ulatus seotud v ja veeaur märgala liigniiske, vesine vettkandv kivimid maapinnale ulatuvad ning kus ning valgla iseloom (pinnamood, metsasus, ala (soo, tulvapiirk, veekogu kaldavöönd) pinnav sademevesi põhjaveekihti pääseb. Põhjavee järvisus jm). Kevadsuurvee ajal voolab ära 30 maismaav (v.a
Arteesia vesi- surveline põhjavesi. Elementaarvalgla- valgla on jaotatud väikesteks osadeks. Hürdosõlm- võib koosneda paisudest, paisjärvedest, tammidest, pealvoolukanalistest, ilutiikidest, piirdekraavidest, veejõujaamadest jne. Jõgikond- vee ärajuhtimine nt. Piusa jõgikond. maavesi igasug maapõues (sh mullas) olev v, veeaur ja jää maismaavesi kogu maapinnal seisev või voolav v ning kogu põhjav maismaa pool lähtejoont, millest mõõdetakse territo-riaalvete ulatust mullavesi mullas olev vaba ja seotud v ja veeaur märgala liigniiske, vesine ala (soo, tulvapiirk, veekogu kaldavöönd) Pais- veevoolu takistamiseks ja vabaks laskmiseks, paisuga saab paistada veetaset ka osaliselt. Pais võib tekkid aka voolusängi ahendamise tagajärjel. Paisutuskõrgus- veetaseme erinevus samas kohas eri aegadel Paisutustase- veepinna tase pinnav maismaav (v.a. põhjav, siirdeveed ja rannikuv)
annaabi.ee 
