kolledzise Zürichis kus ta sai hea klassikalise hariduse. Üks tema koolikaaslasi oli Johann Kaspar Lavater ,kellega nad said lähedasteks sõpradeks.1761.pühitseti Füsslei vaimulikuks1762.oli Füssli sunnitud lahkuma kodumaalt kuna ta oli aidanud oma sõbral Lavateril paljastada ühe magistraadining kelle kuulus perekond soovis talle kättemaksta. Kõigepealt reisis ta Saksamaaleja sealt edasi inglismaale kus ta elatas end mõnda aega kirjutamisega.Lõppuks tuttvus ta sir. Joshua Reynoldsiga kellele ta näitas oma joonistusi, maale. Johua soovituste kohaselt pühendas ta end täielikult kunstile.Aastal 1770 läks ta kunsti-palverännakule Itaaliassekuhu ta jäi kuni 1778. aastani.Ta muutis ka nime Johann Heinrich Füssilist Henry Fuseliks. 1779 naasis ta Inglismaale minnes läbi Zürichi. Ta leidis teda ootava raehärra Boydell komissioni, Boydell kes oli tollajal ka kuulsa Shakespeare galerii omanik.Füssli maalis talle mõned tööd ja
Joshua Reynolds Joseph Baretti Click to edit Master text stylesClick to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Thomas Gainsborough(1727- 1788) Ta töötas peamiselt provintsis ja tuli Londonisse alles 1774. aastal. Ta oli võrreldes Reynoldsiga vahetum, spontaalsem ja rokokoolimum. Maalis peamiselt provintsiaadlikke ja keskklassi esindajaid.(10) Maalidel on näha rahulikke inimesi istumas või jalutamas, enamasti pargis või maastikul. Figuurid puised, kuid elegantsed. Õhulise pintslitöö ga on loodud lüüriline, unistuslik meeleolu.(10) Thomas Gainsbourgh Mr. Ja Mrs. Andrews lick to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level
loomingus. Blake suhtus põlgusega ametlikesse kunstiinstitutsioonidesse. 1772-1779 õppis ta J. Basire käe all vasegraveerimist. Kaks aastat pärast õpingute algust saatis Basire Blake'i Westminster Abbey'sse ja vanadesse Londoni kirikutesse tegema jooniseid gravüüride jaoks. Sel ajal tärkas Blake'is armastus gooti kunsti vastu. 1779. a astus ta Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Seal tekkis tal konflikt akadeemia presidendi Sir Joshua Reynoldsiga, kes soovitas tal korrigeerida oma stiili ja olla vähem ekstravagantne. Blake võttis seda kui unustamatut solvangut. Tema varased tööd olid klassitsistlikus laadis, ja kuna ta oli õppinud vasegraveerijaks, eelistas ta varjudeta kontuuri. Seejärel arendas ta välja erilise stiili ja tehnika, millega oma kujutlusi väljendada. Blake on inglise kunstis ainulaadne, ta oli nii suur luuletaja kui ka suur kunstnik. Paljud tema raamatud on illustreeritud käsitsi (akvarellidega) koloreeritud
annaabi.ee 
