olid bakteripopulatsioonis olemas juba enne rakkude kokkupuutumist antibiootikumiga. Mutatsioonide reverteerumine Mutatsiooni, mis muudab algset DNA järjestust, tekitades uue alleeli, nimetatakse ,,edasiviivaks" (ingl. k. forward) mutatsiooniks. Algne DNA järjestus võib ka taastuda ,,tagasiviiva" mutatsiooni (back mutation) tulemusena. Sellist protsessi, kus sekundaarse mutatsiooni tulemusena taastub algne fenotüüp, nimetatakse reverteerumiseks (reversion) ja mutanti revertandiks. Revertant võib olla tekkinud ka supressormutatsiooni tulemusena. Supressormutatsiooni puhul ei taastu mitte algne DNA järjestus, vaid mutatsioon tekib genoomi teises piirkonnas. See mutatsioon surub aga maha algselt tekkinud mutatsiooni toime. Geneetiliste katsete abil on võimalik kontrollida, kas reverteerumist põhjustas supressormutatsioon või mutatsioon, mis taastas algse DNA järjestuse. Selleks viiakse läbi tagasiristamised, ristates
olid bakteripopulatsioonis olemas juba enne rakkude kokkupuutumist antibiootikumiga. Mutatsioonide reverteerumine Mutatsiooni, mis muudab algset DNA järjestust, tekitades uue alleeli, nimetatakse ,,edasiviivaks" (ingl. k. forward) mutatsiooniks. Algne DNA järjestus võib ka taastuda ,,tagasiviiva" mutatsiooni (back mutation) tulemusena. Sellist protsessi, kus sekundaarse mutatsiooni tulemusena taastub algne fenotüüp, nimetatakse reverteerumiseks (reversion) ja mutanti revertandiks. Revertant võib olla tekkinud ka supressormutatsiooni tulemusena. Supressormutatsiooni puhul ei taastu mitte algne DNA järjestus, vaid mutatsioon tekib genoomi teises piirkonnas. See mutatsioon surub aga maha algselt tekkinud mutatsiooni toime. Geneetiliste katsete abil on võimalik kontrollida, kas reverteerumist põhjustas supressormutatsioon või mutatsioon, mis taastas algse DNA järjestuse. Selleks viiakse läbi tagasiristamised, ristates
annaabi.ee 
