Ajaloo seminaari tekst
Sellest lähtus ka mitme aastakümne jooksul Saksa
keisririigi poliitikat suunanud kantsler Otto v. Bismarck.
Prantsusmaa võimalikuks liitlaseks Saksamaa vastu võis olla ennekõike 1867 loodud
Austria-Ungari, sest Austria keisririik oli saanud lüüa 1866. aastal Preisi-Austria sõjas. Juba
siis oli Otto v. Bismarck peatanud Preisi kindralitele ja sõduritele nii ahvatleva võidumarsi
Viini, et mitte liigselt alandada Austriat. Kartus, et Austria võib asuda revansipoliitika teele,
oli siiski põhjendatud. 1871. aasta oktoobris sai aga Austria-Ungari välisministriks ungarlane
Gyula Andràssy, kes pidas peavaenlaseks slaavlasi, eriti Suur-Serbia liikumist, ja Balkanile
tungivat Venemaad. Uus välisminister taotles koostööd Saksamaaga, pidades silmas liitu
Venemaa vastu.
Bismarck suhtus tsaaririiki vaenulikult, kuid samal ajal ta ka kartis Venemaad. Ta oskas
arvestada Venemaa gigantseid mõõtmeid, suuri inimhulki ja majanduslikke ressursse ning
karmi kliimat
annaabi.ee 
