Tüüp II: signaalijärjestust ei lõigata, N terminus tsütosoolis Tüüp III: signaalijärjestust ei lõigata, N terminus eksplasmaatiline Tüüp IV: mitu korda membraani läbivad. A klass – N terminus tsütosoolne, B klass – N terminus eksoplasmaatiline 4. Kirjelda importi tuuma ja eksporti tuumast, mis signaaljärjestused on vajalikud? Kirjelda tuumapoorikompleksi! Mis funktsioon? Impordiks tuuma on vaja tuuma impordi retseptorit Importiini ja Ran valku. Ran – G-valk, mis ringleb GTP ja GDP seotud vormina, andes energia ühesuunaliseks transpordiks. Importiin seondub NLSi sisaldava valguga ja FG-tuumaporiinidega. Importiin-valgu kompleks seondub Ran-GTPga, mis põhjustab konformatsioonilise muutuse importiinis ning NLSiga valk vabastatakse. Ka valkude ekspordiks tuumast on vajalik teatava signaaljärjestuse olemasolu. Siinkohal on tegemist
3. Tasakaalumeel. Tasakaalumeele elund asub sisekõrvas ning selle meele toimimise aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas. Karvarakud võtavad vastu informatsiooni. 4. Haistmismeel. Haistmismeele elundiks on nina ning selles asub 400-800 retseptorit, mis võivad reageerida mitmele lõhnamolekulile. Üks molekul võib aktiveerida mitut retseptorit. 5. Puutetundlikkus, valu ja temperatuur. Puutetundlikkuse meeleelundiks on nahk, milles paiknevad mitmed retseptorid,
tuumades, mitte tagasagaras endas. Hormoonid liiguvad piki aksonit valmiskujul
tagasagarasse. Tagasagara hormoonid. Antidiureetiline hormoon ADH ja oksütotsiin. ADH-l
on 2 põhifunktsiooni: a) tema mõjul väheneb lõpliku uriini teke neerudes; b)ahendab
veresooni; vererõhku tõstev e vasepressoorne toime (ADH e vasopressiin). Vasopressoorne
toime avaldub, kui teda produtseeritakse tavalisest rohkem, igapäevane toime on
antidiureetiline. 2 funktsiooni, sest ADH-l on 2 erinevat retseptorit, mille tundlikkuson erinev
1 on suurema tundlikkusega (neerutorukestes paiknevad retseptorid (V2), V1 on
vähemtundlik, veresoonte silelihastel.
2.hüpotalamuse funktsioon: termoregulatsioon, hüpotalamuses paikneb termoregulatsiooni
keskus, mis saab pidevalt infot keha sisemusest ja pinnalt.
informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse ajukeskusesse. Inimestel on erinev arv maitseretseptoreid, seega iga inimene ongi erineva toidu maitsega harjunud erinevalt. Maitsemeel eristab :Mõru, soolane, magus, hapu ja umami Haistmismeel- haistmismeele elundiks on nina, kus asub u 400-800 retseptorit, mis reageerivad lõhnamolekulile, mis aktiveerib retseptorit. Retseptorid saadavad teabe edasi ja toimub info töötlus. See on väga tugevalt seotud mälestuste ja emotsioonidega Puutetundlikkus ja valu- puutetundlikkuse meeleelundiks on nahk, mis jaguneb kolmeks:
Esimeseks häireks, mida ei märgata, on silmaava ehk pupilli ahenemine (ahendaja lihas tõmbub kokku). Teiseks häireks tugev süljevoolus. Kolmandaks bronhide ahenemine, silelihase kokkutõmbumine – hingamisraskused. Neljandaks krambid. Tänapäeval suur osa ravimitest mõjutamiseks erutusülekannet sünapsis närvilt närvile või innerveeritavale elundile. Kas soodustada või takistada mediaatori tagasihaaret. Kehva erutusülekande stimuleerimine või mõjutatakse hoopis retseptorit postsünaptilisel membraanil. Kui retseptor ära blokeerida, siis ei saa õige mediaator vabaneda. Valu põhjustatud silelihaste spastilisest kokkutõmbest. Kui retseptorit blokeerida, et õige mediaator ei vabaneks, siis sellega likvideeritakse ka kokkutõmme. Presünaps on pärssivat tüüpi. Kui mõjutada tugvdavalt, siis erutusülekannet olla ei saa. PS! Arst ei tohi kirjutada ravimeid välja ravimi nime järgi, vaid ainult toimeaine järgi. Refleksi ja refleksikaare mõiste ja osad
olulised NK-rakud. NK on mittespetsiifilised tsütotoksilised rakud, 5-10% tsirkuleerivate lümfotsüütude populatsioonist. NK on pärit luuüdist, neil teatud sarnasus Tc-rakkudega, aga ei küpse tüümuses. NK tsütoplasmas on graanulid perforiin ja granzüümid- märklaudrakk suunatakse apoptoosi. NK-l erinevad retseptorid (activating and inhibitory signals), mis aitavad NK-l eristada terveid rakke, viirusega nakatunutest ja tuumoriga rakkudest. NK 1-T rakud omavad TCR retseptorit (nagu T -rakud); See TCR tunneb ära MHC-like molekuli, mida nim CD molekuliks (erineb MHCI või MHC II-st). NK1-T rakud omavad NK rakkudele iseloomulikke retseptoreid. N: CD 16, mis tunneb IgG molekuli Fc-d, seega anomaalse raku AG-AK kompleksi ja võivad tappa defektsed rakud. NK1-T rakkude vastus on kiire: (kiirem kui TH rakkudel); kiiresti sünteesivad tsütokiine, mis toetavad B rakke antikehade tootmisel; stimul. põletiku-vastast reaktsiooni ja T-rakkude tootmist.
koed, rakud, ensüümid ning inhibiitoreid katsetatakse puhastatud ensüümide lahuses) ja siis in vivo loomkatsed. In vitro testis mõõdetakse ravimi füsioloogilist efekti. N: bronddilaatorite aktiivsuse hindamine isoleeritud trahhea silalihaste kontraksioonide inhibeerimise kaudu. N: antikoagulante hinnatakse isoleeritud vereliistakutel N: retseptori ant/agoniste hinnatakse isoleeritud kudedel või rakukultuurides, mis sihtmärk-retseptorit oma pinnal ekspresseerivad. MOLEKULAARGENEETIKA: ENSÜÜM VÕI RETSEPTORIT KODEERIV GEEN TUVASTATAKSE, KLONEERITAKSE JA EKSPRESSEERITAKSE KIIRE POOLDUMISEGA KULTUURIS NAGU NT BAKTERID, PÄRMID, KASVAJARAKUD. In vivo testis kutsutakse loomal esile haigusesümptomid (põletik) ja jälgitakse ravimi efektiivsust selle kõrvaldamisel. Sageli transgeensetel loomadel. Nt hiire geenide asendamine inimese
Ülesanded: 1. Transport-kompleksid (kanalid ja pumbad) 2. Seostajad 3. Membraani retseptorid 4. Ensüümid ! 2. Hüperkolesterooleemia. ! Hüperkolesteroleemia – haigus, mille korral lipiidide norm ületab taset vere, viib stenokardia, isheemia ja varase infarktini (20.eluaastaks). Kaasneb küünarnuki, põlve ja sõrmeliigeste sõlmjas ksantoom. AD (=autosoomne dominantne), põhjuseks mutatsioon geenis LDLR, mis kodeerib vastavat plasmamembraani retseptorit - selle retseptori puudus või vigastus. ! 3. Mis on maatriksi metalloproteinaasid, nende seos patoloogiatega? ! Matriksi metalloproteinaasid on valgud, mis lammutavad matriksi valke (nt laminiini), tekitades sellega auke. Kui matriksi esinevad valgud, on nt vähimetastaasidel kergem koes levida ( lisaks saab levida sügavamatesse kudedesse). MMP-sid toodavadki kasvajarakud ning kui pole piisavalt TIMP´e, kes MMP-de lammutustööd inhibeeriks, on vähkasvajad kerged levima. ! 4
Asjade äratundmisel töötab süsteem erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega järjestikuselt: asja peab järjestikuselt ,,käperdama" et teda katsudes ära tunda. Erinevate info liikide jaoks on erinevad retseptorid, mis paiknevad kehas: nahas, lihastes, kõõlustes ja liigeskapslites Retseptoriteks on: * vabad närvilõpmed * närvilõpmed, mille otsas erilised rakuvälised elemendid Retseptorid jaotatavad ka info järgi: * mehhaaniline (enamus retseptoritüüpe) * temperatuur (vabad närvilõpmed, eraldi külmale ja kuumale) * valu (erinevate retseptoritüüpide ülestimuleerimine ja erilised vabad närvilõpmed) Sissejuhatus psühholoogiasse 32 Somatosensoorsete retseptorite näiteid Meissneri kehakesed Lihasretseptorid (muscle Karvadeta nahas, eriti spindle) tundlik puudutusele Lihastes, reageerivad
kandja. Värvipimedus Inimesel on värvuse tajumine vahendatud kolme valgust neelava valgu poolt üks neist neelab sinist valgust, teine rohelist ja kolmas punast. Ükskõik, milline neist valkudest on defektne, tagajärjeks on värvipimedus. Kõige klassikalisem värvipimeduse näide on võimetus eristada rohelist ja punast värvust. Neid värve ei suuda eristada ligikaudu 10-15% meestest ning alla 1% naistest. X kromosoomis on leitud 2 geeni, millest üks kodeerib rohelise valguse retseptorit, teine punase valguse retseptorit. Sinise valguse retseptorit kodeeriv geen on autosoomis. Fragiilne X Geneetika 15 Paljud vaimse alaarenguga nähud on seotud muutustega X-liitelistes geenides. Fragiilse X-i sündroom avaldub lastel sagedusega 1:2000. Fragiilne X on X-liiteline dominantne kahjustus mittetäieliku penetrantsusega. Puuetega (vaimse alaarenguga) on heterosügootsed naised ja
Värvipimedus Inimesel on värvuse tajumine vahendatud kolme valgust neelava valgu poolt – üks neist neelab sinist valgust, teine rohelist ja kolmas punast. Ükskõik, milline neist valkudest on defektne, tagajärjeks on värvipimedus. Kõige klassikalisem värvipimeduse näide on võimetus eristada rohelist ja punast värvust. Neid värve ei suuda eristada ligikaudu 10-15% meestest ning alla 1% naistest. X kromosoomis on leitud 2 geeni, millest üks kodeerib rohelise valguse retseptorit, teine punase valguse retseptorit. Sinise valguse retseptorit kodeeriv geen on autosoomis. Fragiilne X Geneetika 15 Paljud vaimse alaarenguga nähud on seotud muutustega X-liitelistes geenides. Fragiilse X-i sündroom avaldub lastel sagedusega 1:2000. Fragiilne X on X-liiteline dominantne kahjustus mittetäieliku penetrantsusega. Puuetega (vaimse alaarenguga) on heterosügootsed naised ja
apoptoosi indutseerimisel. µ2 (83 kDa). Sisekapsiidi minoorne valk, interageerub 2- ja 3-valkudega. µ2 on reoviiruse RNA-polümeraasi koostisosa, mille funktsiooniks on 3-polümeraasile spetsiifilisuse andmine. Osaleb ka RNA trifosfotaases reaktsioonis. 1 (ca 50 kDa). Kapsiidi minoorne komponent (interageerub valkudega 2 ja 3), moodustab oligomeerseid fiibreid, reoviiruse antiretseptor valgu "pea" (C-terminaalne domään) on retseptorit siduvaks osaks; N-terminaalne regioon kinnitab valgu virionile. Funktsionaalselt on 1 hemoglutiniin (seob glycophorin A külge kinnitunud siaalhappejääke). Eksperimentaalsed andmed näitavad, et reoviiruse T3D hemoglutiniinina funktsioneerib mitte 1-valgu "pea" vaid valgu "saba" keskmises regioonis paiknev domään. Seega on reoviiruse T3D 1 valgus kaks erinevat raku faktoreid siduvat saiti "pea" ja sabas asuv "hemoglutiniin- regioon".
· hiljem ka sekundaarsete sugutunnuste (habe, hääl, lihased jt) areng, mis toimub vastusena sugunäärmete toodetud hormoonidele · testosterooni signalisatsiooni häirumisel meessoo tunnused ei ilmne ja arenevad naissoo tunnused · häired soo kujunemisel tekivad ka siis, kui testosterooniretseptor ei moodustu · androgeenide (testosteroon ja dihüdrotestosteroon) retseptorit kodeeriv geen Tfm asub X chromosoomis 22. Soost sõltuva avaldumisega tunnused? Sooga piiratud tunnused? Näiteid! Sooga piiratud tunnused: tunnused, mis ilmnevad ainult ühel sugupoolel; munatoodang kanadel; mimikriga seotud tunnused putukatel. 23. Erinevaid soomääramise tüüpe organismidel? rohutirtsud XO soomääramissüsteem: emastel tirtsudel on üks X chr rohkem kui isastel. Emaste karüotüüp XX, isastel XO
Infotöötlus on – erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega – järjestikune: asja peab „käperdama“ et teda katsudes ära tunda. Erinevate info liikide jaoks on erinevad retseptorid, mis paiknevad kehas: nahas, lihastes, kõõlustes ja liigeskapslites Retseptoriteks on: * vabad närvilõpmed * närvilõpmed, mille otsas erilised rakuvälised elemendid 71 Retseptorid jaotatavad ka info järgi: * mehhaaniline (enamus retseptoritüüpe) * temperatuur (vabad närvilõpmed, eraldi külmale ja kuumale) * valu (erinevate retseptoritüüpide ülestimuleerimine ja erilised vabad närvilõpmed) 72 Somatosensoorsete retseptorite näiteid: Lihasretseptorid Meissneri kehakesed (muscle spindle) Karvadeta nahas, eriti Lihastes, reageerivad tundlik puudutusele lihaste pikenemisele (staatilised: lihasasend;
(hormoon on regulaator, mitte inhibiitor ega aktivaator) · Hormonaalregulatsiooni summaarne efekt on organismi homeostaasi säilitamine (neurohumoraalne regulatsioon) Retseptorite põhijooned · Liitvalgud (valguline+mittevalguline osa, tavaliselt süsivesik) · Kõrgspetsiifilisus (võtab vastu vaid kindla hormooni) · Kõrgafiinsus (võtab hormooni vastu juba väga väikeses kontsentratsioonis) · Küllastatusenomen (kui on 10 retseptorit, siis võtab vastu 10 hormooni, mitte rohkem) · Dünaamilised süsteemid (füsioloogilistes tingimustes retseptorite arvud muutuvad tähtis hormonaalsete preparaatide väljastamisel) Rakkudevahelisi regulatsioonivariante · Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja sekreteeritud SM viiakse verega märklaudraku retseptoritele (a) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja sealt sekreteeritud SM difundeerub naaberraku
korral esinevad samuti iseloomulikud kliinilised nähud, kuid erinevalt atoopilisest dermatiidist ei ole võimalik tuvastada IgE antikehalist vastust allergeenile (Marsella jt., 2012). (Nutall jt., 2013) Allergeeni seondumisel nuumrakkude pinnal olevate retseptoritega sekreteeritakse erinevaid mediaatoreid, mis algatavad põletikuvastuse ja läbi selle tekitavad allergilisi reaktsioone. Nuumrakkudes ekspresseeritakse kõrgafiinset retseptorit FcεRI, mis seob endaga antikeha isotüüpi IgE. Antikeha ja FceRI kompleks võimendab allergilise vastuse kujunemist ja muudab atoopilised loomad tundlikumaks allergeenile (Nutall jt., 2013). Histamiin on üks mediaatoritest, mis vabaneb nuumraku degranulatsiooni tulemusena. Kui histamiin seondub oma retseptorile, mida leidub silelihastes ja endoteelis, siis
Suurem osa tekkinud RNAst protsessitakse tuumas eraldi mRNA-deks. Varased valgud põhjustavad rakukasvu, varane valk on ka DNA polümeraas, mis osaleb genoomi replikatsioonis. Hilised valgud on peamiselt kapsiidi komponendid. Üks viirustsükkel võta 32…36 tundi, toodab 10000 virioni. Rakupinnaretseptoritega seostumine on kaheastmeline: kiud interakteerub immunoglobuliini superperekonna glükoproteiinse liikmega (igal rakul umbes 100000 vastavat retseptorit). Sama retseptorit kasutavad Coxsackie B viirused. Mõned adenoviirused kasutavad ka MHC I molekule. Viirus lüüsib endosoomi, kapsiid viib DNA tuuma, pentoni ja kiu valgud on rakule toksilised, inhibeerivad makromolekulide sünteesi. Viiruse DNA polümeraasi süntees aktiveerib hiliste geenide sünteesi. Paljud mRNAd kasutavad sama promooterit ja algjärjestust, saadakse erinevate intronite splaissingul. DNA replikatsioon toimub tuumas, vahendab viiruse kodeeritud DNA polümeraas, praimerina kasutatakse
immuunsus. Omandatud immuunsüsteem kaitseb lümfotsüütide abil organismi sääraste patogeenide eest, mida immuunsüsteem on varem ,,tundma õppinud". Joonise 2.20 selgitus Inimese omandatud immuunsus toimib luuüdi tüvirakkudest pärit lümfotsüütide abil. Tsellulaarse immuunsuse alustaladeks on harkelundis valmivad T-lümfotsüüdid ehk T-rakud. T-rakud jagunevad omakorda kaheks: T-tapjateks ning T-abistajateks. T-tapjad omavad kindlat antigeeni tundvat retseptorit ning retseptori abil saadud info põhjal hävitavad nad patogeene koos nakatunud rakkudega. T-abistajate oluline ülesanne on aktiveerida B-rakke. Humoraalse immuunsuse alustaladeks on lümfisõlmedes valmivad B-lümfotsüüdid ehk B- rakud. B-rakud mitte ei hävita patogeene, vaid neutraliseerivad ja märgistavad need, et hiljem saaksid fagotsüüdid nad ära hävitada. Nii T- kui ka B-rakkudest jääb osa organismi püsima mälurakkudena, mis põhjustavad sama
Kaitseb mürkide eest Tugevdab kaitsevõimet haiguste eest Hävitab vähirakke 2. IMMUUNSÜSTEEM 3. KUIDAS ERISTATAKSE HAIGUSTEKITAJAID? Antigeenspetsiifilisuseks See on lümfotsüütide töö Selleks on vaja retseptoreid Igal lümfotsüüdil on erinev retseptor erinevate pisikute jaoks, mis kehas kindlasti tunnebki ära selle ühe pisiku Inimesel on 10 miljardit erinevat retseptorit. See on võimalik, sest see on nagu pusle ja nad vahetavad kohti omavahel pidevalt. Vaktsineerimisel tekivad need rakud, mis kohe viiruse ära tunnevad ja ei lase kehal nakatuda. Mälu B-rakud. 1. KUS TEHAKSE IMMUUNRAKKE? Kõik tehakse punases luuüdis, aga T-rakke tüünuses ehk harknäärmes. Seejärel liiguvad rakud töö alustamiseks lümfisõlmedesse ja põrna-kohtadesse, kust lähtub immuunvastus
3. Tasakaalumeel. Tasakaalumeele elund asub sisekõrvas ning selle meele toimimise aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas. Karvarakud võtavad vastu informatsiooni. 4. Haistmismeel. Haistmismeele elundiks on nina ning selles asub 400-800 retseptorit, mis võivad reageerida mitmele lõhnamolekulile. Üks molekul võib aktiveerida mitut retseptorit. 5. Puutetundlikkus, valu ja temperatuur. Puutetundlikkuse meeleelundiks on nahk, milles paiknevad mitmed retseptorid,
kuulnud hirmutavat juttu rääkivaid hääli paanikahood, Alles hiljem hakatakse muust mõtlema.( Kogu mõtlemise- keskendumise ja mäluhäired, sundmõtted, õppekava taandub lõpuks retseptorite mustrile). Meil mis ilmuvad tavaliselt primitiivsete agressiivsete saab olla keskkond, mis kehale mõjub, kuid kui meil fantaasiate vormis, jälitusluul ja impulsikontrolli pole retseptorit, siis me peame seda kaudselt kogema. häired. * Me ei aisti asju! Aistime vaid isoleeritud sensoorseid 8. Petkova, Ehrsson, Gutterstam jt. on hiljuti tunnuseid (värv, kuju, liikumine). me kogeme maailma avaldanud rea uuringuid, kus nad andsid inimestele uue nii nagu see tundub meile olevat. Meil on retseptorid keha, näiteks Barbi nuku või iseenda oma ja pani puudutuste, keha paiknemise jaoks
2. Lümfotsüütide selektsioon toimub antigeenile seondumise efektiivsuse alusel. 3. Retseptorite mitmekesisus peab katma antigeenide mitmekesisuse, seepärast spetsiifilisus vajab mitmekesisust. Selektsiooni mitte läbinud lümfotsüüdid lähevad apoptoosi ja fagotsüteeritakse. Positiivne selektsioon toimub tüümuse koores, negatiivne säsis. Täpsemalt: 1. Iga lümfotsüüt kannab ainult üht tüüpi antigeeni retseptorit, mis on unikaalse spetsiifikaga 2. Organismile võõra molekuli ja sellele vastava lümfotsüüdi retseptori seostumine viib lümfotsüüdi aktivatsioonile 3. Diferentseerunud effektorrakud, mis tekkisid aktiveerunud lümfotsüüdist kannavad vanemrakkudele identse spetsiifikaga retseptoreid (aktiveeritud rakud = effektorrakud; aktiveerimata = naiivsed) 4
märkrakud asuvadtavaliselt kaugel, nt · Signaalide kõrvaldamine , mis tavaliselt kilpnäärmehormoonid sünteesitakse ka lõpetab raku reaktsiooni signaalile kilpnäärmes, märkrakkudeks on 4. Mis on ligand, agonist, antagonist? enamuse kudede rakud, eriti · Ligand rakule loomulik ja spetsiifiline maksarakud, neerukoe rakud, stiimul, mis mõjutab retseptorit, nt. soolerakud, südame ja hormoon skeletilihaskoerakud. · Agonist stiimul, mis ei ole rakule · Parakriinne: Signaalmolekul toimib omane signaal,kuid indutseerib samuti lokaalselt, signaal mõjub lähisrakkudele. rakureaktsiooni Näited: Glukagooni toime insuliini · Antagonist ühend, mis seostudes
kujundab keskkonda. Õps on füüs keskkond sensoorse taju jaoks- valgus peegeldub, õhk võngub, vb põrand põrub. Õps on füüsikaline sündmus. Maailm on konstrueeritud, psüühikaga me loome selle. Meil puudub juurdepääs sellele, mille meie psüühika on üles ehitatud. Inimesed hakkavad mõtlema sellest, mis on neile kättesaadav. Alles hiljem hakatakse muust mõtlema.( Kogu õppekava taandub lõpuks retseptorite mustrile). Meil saab olla keskkond, mis kehale mõjub, kuid kui meil pole retseptorit, siis me peame seda kaudselt kogema. * Me ei aisti asju! Aistime vaid isoleeritud sensoorseid tunnuseid (värv, kuju, liikumine ...). me kogeme maailma nii nagu see tundub meile olevat. Meil on retseptorid puudutuste, keha paiknemise jaoks. Lihaskapslid, kõõluste venitusetseptorid , temperatuuri, jne. need annavad impulsi seljaajusse osaliselt erineva kiirusega. Nahas retseptoreid pole. Selleks on vaja NS-i et seda kõike kokku panna. Liikumiskontuuri me eristame teise mehanismiga.
1. Picorna sarnased viirused. 2. Alpha sarnased viirused. 3. Flavi sarnased viirused. 4. Corona sarnased iirused Sugukond Picornaviridae: virionid Virion on membraanita ja ca 30nm diameertigam ikosaeeder. Virioni kapsiidi mooduatavad kolmest struktuurvalgust (VP1, VP2, VP3) koosnevad protomeerid. Polio- ja rhinoviiruste puhul on igale protomeerile omane sügav “vagumuse” või “kanjoni” olemasolu välispinnal. See kanjon on kohaks kus asub raku retseptorit seondav akseptorsait, Aphtho- ja cardioviirustel on siledad virionid ja seepäraste erineb nende viiruste retseptorit siduva saidi struktuur oluliselt eelmiste viiruste struktuurist. Polioviiruse virionid on stabiilsed (ka madala pH suhtes) ja piisavalt suured mahutamaks lisaks viiruse genoomile veel kuni 1500 b jagu RNA-d. seega ei ole genoomne RNA virionides tihedalt pakitud ja on võimalik , et kapsiidi struktuuri stabiliseerimises osalevad ka RNA interaktsioonid virioni valkudega.
rääkimine). Fc osa lõigatakse maha ja alles jääb Fab osa. Oleneb ensüümist saab erinevaid fragmente F(ab')2, silla piirkonnas jäävad kokku, või Fab või üks veel. On olemas antikehade retseptorid mis tunnevad neid siis ära kui antikehad on millegiga seondunud. Silmud Pole RAG põhinevat rekombinatsiooni mehhanismi, kasutavad retseptorite mitmekesisuse saamiseks geeni konversiooni. Lahknesime 500 miljonit aastat tagasi. Potentsiaal 10 neljateistkümnendas astmes erinevat retseptorit. Imetajatel 10 kaheksandas astmes erinevat T raku tetseptorit. Silmud sekreteerivad antikehalaadseid struktuure, mis on stabiilsed pH 1,5-11.0 juures ja temperatuuril 56° umbes nädal. Need on nii sekreteerituna kui B-lümfotsüüdi pinnal. Kõrge aviidsus- Spore agglutination by VLR4 was detected at a concentration 1,000-fold more dilute (5 pg/ml) than the mouse monoclonal antibody (5 ng/ml). Antikehade korral peame rääkima aviidusest, mitte afiinsusest, sest tal on kaks äratundvat
meioosis geenide sõltumatu lahknemise. 18. Suguliitelised geenid ja nende avaldumine inimesel. Tooge näide. Asuvad sugukromosoomides. Hemofiilia X liiteline retsessiivne tunnus. Kandjatel ei sünteesita vere hüübimiseks vajalikku faktorit. Enamasti esineb see meestel, sest naistel on tihti domineeriv terve alleel olemas. Värvipimedus X liiteline, X kromosoomis on 2 geeni, mis kodeerivad vastavalt rohelise ja punase valguse retseptorit. Sinise valguse retseptorit kodeeriv geen on autosoomis (paarilistes kromosoomides). Fragiilne X X liiteline, dominantne kahjustus mittetäieliku penetrantsusega. Puue heterosügootsel naisel ja hemisügootsel mehel. Haigust põhjustab teatud DNA järjestuse kordistumine X kromosoomi otsa lähedal mõjutab kordusega külgnevate geenide avaldumist. Enamasti vaimne alaareng. Tfm geen kui seda pole, siis mehe sugutunnused ei arene. Asub ka X kromosoomis.
* kinesteesia: kehaosade liikumine Infotöötlus on – erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega – järjestikune: asja peab „käperdama“ et teda katsudes ära tunda. Erinevate info liikide jaoks on erinevad retseptorid, mis paiknevad kehas: nahas, lihastes, kõõlustes ja liigeskapslites Retseptoriteks on: * vabad närvilõpmed *närvilõpmed, mille otsas erilised rakuvälised elemendid Retseptorid jaotatavad ka info järgi: * mehhaaniline (enamus retseptoritüüpe) * temperatuur (vabad närvilõpmed, eraldi külmale ja kuumale) * valu (erinevate retseptoritüüpide ülestimuleerimine ja erilised vabad närvilõpmed) Somatosensoorsete retseptorite näiteid: Lihasretseptrorid lihastes ,reageeriavd lihaste pikenemisele( staatilised:lihasasend, dünaamilised:liigutus) Meissneri kehakesed karvadeta nahas,eriti tundlik puudutusele. Pacini kehakesed Erinevates kehaosades: nahas, kelmetes, näärmetes; eriti tundlik vibratsioonile, aga ka survele
peptidohormoonid, glükoproteiinhormoonid, glutamaat, Ca2+. Ligand võib seonduda kas membraani sees (monoamiinid, nukleotiidid, atsetüülkoliin, lipiidid), membraani ääres (neuropeptiidid), eelpoolmainitud domeenide juures (glükoproteiinhormoonid) või N-terminusepoolsele (glutamaat, Ca). N: Trombiini retseptor, 5-AH, ligand. Trombiin lõikab N-terminaalset osa, mis segab ligandi sidumist aktiivtsentriga. Seejärel saab ligand aktiveerida retseptorit. Kinaasiga seotud retseptorid - 1-TM 1-TM Inaktiivsetele EGF retseptori monomeeridele seondub EGF (bivalentne epidermaalne kasvufaktor), tekib dimeerne retseptor ja kumbki retseptori türosiin-kinaas aktiveeritakse ning nad fosforüülivad teineteist. Mõlematele seotuakse kolm fosfaatrühma. Insuliini retseptor. Heterotetrameerne kompleks. Samamoodi. Intratsellulaarsed retseptorid Signaali ülekanne ioonikanaliga seotud retseptori kaudu ?
tekitajaks aju on aine, mille nimi on neuropeptiid Y (NPY). Rohkem pidada mediaatoriks. Küllastustunde tekkes on samuti olulised seedekulglast pärit signaalid ja veres ringlevad ained. Söömise järgselt vabaneb rasvkoes hormoon nimega leptiin, see vere kaudu jõuab ajju ja stimuleerib küllastustunde teket. Küllastustunde teket stimuleerib ka toidu mõjul ka peensoole limaskestas tekkinud hormoon koletsüstokiniin (CCK). Üks võimalus on, et stimuleerib uitnärvi retseptorit ja see info antakse piklikajju ja sealt hüpothalamusse küllastuskeskusesse. See võib tekkida ka ajus endas, seal stimuleerib küllastustunde teket. Küllastustunde teket stimuleerib ka mao ja soolte seinte venitust. Bulimia, anoreksia Angiotensiin II, on kõige tugevam janu teket stimuleeriv aine, mis organismis tekkida saab. 8. Ajukese (väikeaju) ehitus ja funktsioonid Cerebel ajuke. Paikneb kukla piirkonnas, sillast taga pool. On sagaraline ehitus, nii nagu otsaajulgi
Asjade äratundmisel töötav süsteem- erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega- järjestikuselt: asja peab järjestikuselt ,,käperdama" et teda katsudes ära tunda. Erinevate info liikide jaoks on erinevad retseptorid, mis painevad kehas: nahas, lihastes, kõõlustes ja liigeskapslites. Retseptoriteks on: vabad närvilõpmed; närvilõpmed, mille otsas erilised rakuvälised elemendid. Retseptorid jaotatavad ka info järgi: mehaaniline (enamus retseptoritüüpe); temperatuur(vabad närvilõpmed, eraldi külmale ja kuumale);valu (erinevate retseptoritüüpide ülestimuleerimine ja erilised vabad närvilõpmed). Somatosensoorsete retseptorite näited: Meissneri kehakesed:karvadeta nahas, eriti tundlik puudutusele; lihasretseptorid: lihastele, reageerivad lihaste paiknemisele(staatilised: lihaseasend ja dünaamilised: liigutus); Pacini kehakesed: erinevates kehaosades: nahas,
nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspetsiifilisus – tropism. Sama tüvi võib nakatada eri liike ja põhjustada eri kudede kahjustusi – eri liikidel on erinev resistentsus. Viraalsed infektsioonid on vähem patogeensed, kui neil on looduslikud peremehed. Virulentsus sõltub ka sellest, kas rakul on olemas retseptor. Kui on konserveeritud retseptor – seda erinevamaid liike viirus nakatab. Marutaudi jaoks on vaja atsetüülkoliini retseptorit nt. Marutaudil on suur peremeestering, kuid nakatab vaid müotsüüte, neuroneid ja süljenäärme epiteeli. Kui viiruse kinnitusproteiin muutub, siis muutub ka viirus. Peremehe resistentsus sõltub: vanus, toitumus, hormoonide tase, immuunsüsteemi tase. Väga noored ja vanad on tundlikumad. Kortikosteroidid reaktiveerivad latentseid viirusinfektsioone (herpes). 2. Interferents ja interferoonid, interferoonide kasutamine
Atsetüülkoliin- õppimine, mälu, ärkvelolek Glutamaat- universaalne erutusvirgatsaine Noradrenaliin- tähelepanu, ärksus Dopamiin- motiveeritus,edasipüüdlikkus, sõltuvus Serotoniin- meeleolu, hetkeajede kontroll Endopioidid- valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine Depressiooni korral on tserotoniini süsteem alatalitluses. Narkootikumide kasutamisel: Transporter ei saa virgatsainet retseptorit ära võtta impulssi tuleb järjest rohkem neuronid surevad Millised stimuleerivad, pidurdavad ja on universaalsed? · Kuidas virgatsained ajus toimivad? Virgatsaine vabaneb närvilõpmest (aksonist) rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali. Vastasoleva närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad e erutavad või pärssivad e pidurdavad
Seetõttu imendub rohkem vett (organismi) verre tagasi. Lõpliku uriini kogus jääb seetõttu väiksemaks. Kui ADH'd on vähe, tekib uriini rohkem (nt. kui vett on joodud liiga palju). Toime veresoontele mõju veresoontele avaldub siis, kui vasopresiini ehk ADH'd eritub tavalisest rohkem (vere mahu ja rõhu langus). Suurema koguse ADH mõjul veresoonte silelihased tõmbuvad kokku, veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb seda nim. vasopressoorseks toimeks. ADH'l on kaks erinevat retseptorit V1(veresoonte silelihastel) ja V2 (kogumistorukestel - tundlikkus ADH suhtes on kõrgem) OKSÜDOTSIIN produtseeritakse hüpofüüsis ja sealt läheb tagasagarasse, nagu ADHgi. Oksüdotsiini põhitoimed: Stimuleerib emaka kontraktsioone teda vabaneb rohkem siis, kui välja kantud loode laskub emakas allapoole ja venitab emakakaela. See venitus on stiimuliks, mis vabastab hüpotalamuses ja hüpofüüsis oksüdotsiini. Selle toime tõttu sünnitustegevus intensiivistub (tugevneb)
Nt verekaotus, tugev vedeliku kaotus higistamisel, tugev oksendamine või tugev kõhulahtisus- produtseeritakse ADH tavalisest rohkem, toimib veresoonte seinte silelihastele, mis tõmbuvad kokku. Vererõhk tõuseb selle tagajärjel, püütakse taastada normaalset vererõhku. · vasopressiin=ADH, sõltuvalt palju produtseeritakse, on toime erinev: kui produtseeritakse rohkem, avaldub vasopresoorne toime. Selle hormooni suhtes on 2 erinevat retseptorit, millede tundlikkus ei ole ühesugune. V1, V2. V2 asub neerude kogumistorukeste seintes, on tundlikum, V1 veresoonte seintes. Oksütotsiin- järgmised toimed: 1. Põhjustab emaka silelihaste kokkutõmbeid, neid tugevdades, seega aitab kaasa loote väljutamisele. Teda vallanadab emakakaela venitus, mis tekib, kui loode on välja kantud ja emakas laskub allapoole. Põhjustab emaka kaela venitust, vabaneb oksütotsiin, mis stimuleerib emaka silelihaste kokkutõmmet
AcMNPV kodeerib kolme valku, millel on olemas homoloogia raku DNA replikatsioonis osalevate valkudega. Need on: 1. DNA polümeraas; 2. helikaas ja 3. PCNA (proliferating cell nuclear antigene). AcMNPV infektsioonitsükkel rakukultuuris Baculoviiruse elutsüklile in vivo on iseloomulik primaarne ja sekundaarne infektsioon. Sekundaarne infektsioon sarnaneb infektsioonile rakukultuuris ja seda on seetõttu rohkem uuritud: 1. infektsioon algab sellega, et BV gp64 seondab raku retseptorit (retseptor on siiani tundmatu, samas on teada, et gp64 seondab efektiivselt ka imetajarakke); 2. viirus tungib rakku retseptor-seoselise endotsütoosi teel; 3. gp64 on vastutav BV membraani liitumise eest endosoomide membraaniga; Nukleokapsiidid vabanevad (4) ja liiguvad tuuma (5, selleks kasutatakse viiruse poolt indutseeritud aktiini polümeriseerumist), kus toimub DNA vabanemine (6) ja algab viiruse genoomi transkriptsioon (7)
edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. 4. Seljaaju ehitus ja funktsioonid. Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Seljaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise peal paiknevatest sarnastest segmentidest, tglt nende segmentide vahel ajus vahesid ei ole. Seljaaju on üks tervik, aga selle sarnase sekmentaarsuse annavad närvikiud, mis seljaajju paariti sisenevad ja väljuvad, siis neid
Nt verekaotus, tugev vedeliku kotus higistamisel, tugev oksendamine või tugev kõhulahtisus- produtseeritakse ADHd tavalisest rohkem, toimib veresoonte seinte silelihastele, mis tõmbuvad kokku, vererõhk tõuseb selle tagajärjel, püütakse taasrada normaalset vererõhku. · vasopressiin=ADH, sõltuvalt palju produtseeritakse, on toime erinev, kui produtseeritakse rohkem, avaldub vasopresoorne toime. Selle hormooni suhtes on 2 erinevat retseptorit, millede tundlikkus ei ole ühesugune. V1, V2. V2 asub neerude kogumistorukeste seintes, on tundlikum, V1 veresoonte seintes. Oksütotsiin- järgmised toimed: 1. Põhjustab emaka silelihaste kokkutõmbeid, neid tugevdades, seega aitab kaasa loote väljutamisele. Teda vallanadab emakakaela venitus, mis tekib, kui loode on välja kantud ja laskub emakas allapoole. Põhjustab emaka kaela venitust, vabaneb oksütotsiin, mis stimuleerib emaka silelihaste kokkutõmmet
COPI, COP II ja klatriin? COP I - Golgi ER COP II - ER Golgi Klatriin - 1) transGolgi endosoom 2) rakumembraan endosoom 60. Milline tähtsus on järjestustel KDEL ja Man-6-P sekreteeritavatel valkudel. KDEL on järjestus, mis hoiab valku ER-st sekreteerumast. Kui selles on mutatsioon, valk sekreteerub. KDEL järjestus tagab ka nende residentsete valkude transpordi tagasi Golgist ERi, millel on õnnestunud KDEL retseptorit vältida. Man-6-P markeeritud valgud liiguvad Golgist lüsosoomi. Samuti vastutab see järjestus selle eest, et lüsosoomi valgud jõuaksid oma määratud organellidesse. 61. Millised valgud ja milleks on vajalikud tagamaks vesiikuli membraani ja õige märklaudmembraani ühildumist. RAB (seovad märklaua efektoriga, mis transpordib vesiikuli märklaudmembraanini). SNARE (aktiviseeruvad pärast vesiikuli ja märklaudmembraani seondumist; vesiikuli V-
vasak asümeetria, hemopoeesis tüvirakkude elushoidja, vaskularisatsioon - veresoonkonna teke, RTK (retseptor-türosiinkinaasid) - Nerve growth factor (NGF) kuulub neurotrofiinide perekonda, mille liikmed osalevad rakkude elus hoidmises ja jagunemises. NGF on oluline ka neuronite regeneratsioonil ning on potentsiaalseks Alzheimer'i tõve ravimiks. NGFl arvatakse olevat ka teisi füsioloogilisi funktsioone, eeskätt immuunsüsteemis. NGFil on kaks retseptorit TrkA ja p75(NTR). NGFi signaali edastav retseptor on türosiinkinaasne TrkA ja mõnedes rakkudes indutseerib p75 programmeeritud rakusurma (apoptoosi). NGFi kõrge afiinsusega sidumiseks on vaja mõlemat retseptorit. Sidumise tulemusena retseptori türosiinkinaas aktiveerub ja indutseerib signaalsete kaskaadide tekke. Üheks signaali rajaks on phospholipaas C aktiveerumine, kusjuures vabaneb DAG ja IP3 ning aktiveeritakse assotseeritud rajad, nagu näiteks proteiinkinaas C rada
Pärast vesiikuli moodustumist kestavalgud depolümeriseeruvad ja eralduvad. 9 13.)Milline tähtsus on järjestustel KDEL ja Man-6-P sekreteeritavatel valkudel. KDEL järjestust nimetatakse ka ER-i hoidmissignaaliks (ingl ER-retention signal). Mutatsioonid selles järjestuses põhjustavad valgu sekreteerimist. Sama retseptor tagab nende residentsete valkude milledel on õnnestunud KDEL retseptorit vältida, tagasi transpordi Golgist ER-i. 14.)Millised valgud ja milleks on vajalikud tagamaks vesiikuli membraani ja õige märklaudmembraani ühildumist. : Rab valgu seostumisel Rab effektoriga saab võimalikuks vesiikuli membraani integraalse valgu V-SNARE seostumine märklaudmembraani T- SNARE valguga.(SNARE ingl Soluble NSF Attachment Protein). V-SNARE valk lülitub vesiikuli membraani koostisesse pungumisel doonororganellilt (17-58 lk 741) V-SNARE tüüp
Värvipimedus Inimesel on värvuse tajumine vahendatud kolme valgust neelava valgu poolt üks neist neelab sinist valgust, teine rohelist ja kolmas punast. Ükskõik, milline neist valkudest on defektne, tagajärjeks on värvipimedus. Kõige klassikalisem värvipimeduse näide on võimetus eristada rohelist ja punast värvust. Neid värve ei suuda eristada ligikaudu 10- 15% meestest ning alla 1% naistest. X kromosoomis on leitud 2 geeni, millest üks kodeerib rohelise valguse retseptorit, teine punase valguse retseptorit. Sinise valguse retseptorit kodeeriv geen on autosoomis. Fragiilne X Paljud vaimse alaarenguga nähud on seotud muutustega X-liitelistes geenides. Fragiilse X-i sündroom avaldub lastel sagedusega 1:2000. Fragiilne X on X-liiteline dominantne kahjustus mittetäieliku penetrantsusega. Puuetega (vaimse alaarenguga) on heterosügootsed naised ja hemisügootsed mehed. On ka üksikuid erandeid, kus sümptomid ei avaldu
domeene, transautofosforüülimine kutsub esile signaliseerivate valkude seostumiskohtade paljastumise, signaliseerivate valkude aktiveerumine ja signaalide allavoolu liikumine Tütokiinide poolt aktiveeritava JAK-STAT signaliseerimise raja toimimise põhimõte. (Näide türosiin-kinaas seotud retseptorist) Tsütokiini retseptoridele kinnitub tsütokiin, retseptori küljes olevad valgud fosforüülivad teineteist ja aktiveeruvad. JAKvalgud fosforüülivas retseptorit (STAT valke). STAT valgud eralduvad ja tekitavad transkriptsiooni regulatsiooni kompleksi ning kinnituvad cis regulatoorsele järjestusele, algab märklaud geeni transkriptsioon. SH2-e sisaldavate rakusiseste signaalvalkude seostumine aktiveerunud retseptor- türosiinkinaasidele. SH2 seostub rakusiseste valkude fosforüülitud türosiinidele ja SH3 proliinirikastele motiividele Ras GTP-aasi aktiveerimine retseptor-türosiinkinaasi poolt ning vahendajavalkude ning
Värvipimedus Inimesel on värvuse tajumine vahendatud kolme valgust neelava valgu poolt üks neist neelab sinist valgust, teine rohelist ja kolmas punast. Ükskõik, milline neist valkudest on defektne, tagajärjeks on värvipimedus. Kõige klassikalisem värvipimeduse näide on võimetus eristada rohelist ja punast värvust. Neid värve ei suuda eristada ligikaudu 10-15% meestest ning alla 1% naistest. X kromosoomis on leitud 2 geeni, millest üks kodeerib rohelise valguse retseptorit, teine punase valguse retseptorit. Sinise valguse retseptorit kodeeriv geen on autosoomis. Fragiilne X Paljud vaimse alaarenguga nähud on seotud muutustega X-liitelistes geenides. Fragiilse X-i sündroom avaldub lastel sagedusega 1:2000. Fragiilne X on X-liiteline dominantne kahjustus mittetäieliku penetrantsusega. Puuetega (vaimse 23
11. Haistmismeel Haistmisregioon hõlmab väikese ala ninaõõne ülaservas, seal asub haistmiselund. Hingamisregioonis on õhu puhastamiseks ja veeauruga küllastamiseks mõeldud ripsepiteel koos lima produtseerivate karikrakkudega. Lõhnaainete juurdetoomine toimub läbi sõõrmete perioodiliselt, sissehingamisega. Nuhutades võime suurendada haistmisala kaudu kulgevat õhuvoolu. Inimesel on haistmisregioonis umbes 10 miljonit retseptorit. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas ja põhjustavad haisterakkudes närviimpulsse. Inimese haistmismeel on nõrgalt arenenud. Lõhnataju abil saab infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. 12. Maitsmismeel Maitse ehk maitsmissensorid asuvad keele pealispinna keelenäsadel. Eristatakse seen-, leht- ja vallnäsasid, mis moodustavad maitse ehk maitsmiskarikad. Keele eeesmiselt osalt annavad maitsetundlikkust edasi näonärvi perifeersed jätked
Teiseks hakkavad endoteelirakud ekspresseerima adhesioonimolekule, mis soodustavad ringlevate leukotsüütide seostumist. Need kaks efekti kokku võimaldavad leukotsüütide ekstravasatsiooni. Loetletud muutusi põhjustavad aktiveeritud makrofaagide toodetud tsüto- ja kemokiinid. Tsütokiinide tähendus lümfotsüütide kasvu ning diferentseerumise kontrollis. Varaseimad lümfotsüütide prekursorrakud ekspresseerivad pinnal IL-7 retseptorit, mis on hädavajalik T- rakkude kasvuks ja ellujäämiseks inimesel ja hiirel, B-rakkude säilimiseks hiirel. Lümfotsüütide arengut ja organiseerumist perifeerses lümfoidkoes kontrollivad tuumori nekroosi faktori perekonna molekulid. B- ja T-rakkudel on erisugused retseptorite komplektid, mis reageerivad kemokiinidele, mille sekretsioon T- ja B-tsoonis (vt. näiteks põrna ehitust – valges pulbis on selgelt eristatavad alad B- ja T-rakkude jaoks) on erinev
Nuhutades võime suurendada haistmisala kaudu kulgevat õhuvoolu. Vähemal määral jõuavad lõhnaained haistmisepiteeli juurde ka difusiooni teel suuõõnest läbi tagasõõrmete (choanae). Seetõttu kombineeruvad söömisel maitse- ja haistmisaistingud segaaistinguteks. Maitsmis-ja haistmisrakud on mõlemad pidevalt uuenevad, mistõttu kõik rakud ei pruugi pidevalt olla talitlusvõimelised. Inimesel on haistmisregioonis umbes 10 miljonit retseptorit. Tsentraalne tee Haistmisrakkude aksonid läbistavad sõelluu sõellestme mulgud ning suunduvad suuraju haistmissibulasse, kust algab teine neuron. Haistmistee lõpeb limbilise süsteemi erinevates kohtades. Haistmisnärvid sisenevad sõelluu mulkude kaudu koljuõõnde ja lõpevad haistmissibulas. Haistmisrakkude neuronite lõppharud moodustavad haistmissibulas asuvate mitraalrakkude tugevasti hargnevate dendriitidega ühinedes haistepäsmakesi.
diferentseerumisele. Rakkude otsene kontakt ja rakkude ja rakuvälise maatriksi kontakt on signaalideks rakkudele. 2. Kas rakud reageerivad ühele ja samale signaalile ühtmoodi või erinevalt. Näited. Rakud võivad reageerida signaalidele erinevalt. Retseptorid tunnevad ära unikaalse signaali, retseptori valgud võivad pärast seostumist signaaliga põhjustada erinevaid muutusi rakus. Kui rakul pole spetsiifilist retseptorit, siis ta ei tunne ära signaali. Näide neurotransmitter atsetüülkoliini toimest erinevatle rakkudele: Südame lihasrakkuga seostumisel vähendab kokkutõmbe jõudu ja kiirust. Skeletilihas rakkuga seostudes toimub kontraktsioon. Süljenäärme rakul kutsub esile sekretsiooni. 3. Rakkudevahelise signalisatsiooni etapid: - Signaaalmolekulide süntees signaalrakkudes. - Signaalmolekulide väljutamine ja ringlusse saatmine . - Signaalide transport märkrakuni.
kromosoomid. 18. Suguliitelised geenid ja nende avaldumine inimesel. Tooge näide. · Hemofiilia seda põhjustab X-liiteline mutatsioon, mille kandjatel ei sünteesita vere hüübimiseks vajalikku faktorit. Peaaegu kõik selle puudega indiviidid on mehed. · Värvipimedus inimesel on värvuse tajumine põhjustatud kolme valgust neelava valgu poolt: rohelist ja punast valgust neelavaid valke kodeerivad geenid asuvad X kromosoomis, sinise valguse retseptorit kodeeriv geen on aga autosoomis. Ükskõik millise valgu defektsus põhjustab värvipimedust, kuid levinum on võimetus eristada punast ja rohelist värvus. Selle defekti all kannatab ligi 10-15% mehi ja alla 1% naisi. · Fragiilne X X-liiteline dominante kahjustus mittetäieliku penetrantsusega. Põhjustab vaimset alaarengut heterosügootsetel naistel ja hemisügootsetel meestel.
24. Peroksüsomaalne transport, erinevused ja sarnasused mitokondriaalsest transpordiga C- and N-terminaalsed signaaljärjestused suunavad valke peroksüsoomiaalsesse maatriksisse Peroksüsomaalsed valgud pakitakse tsütosoolis Signaaljärjestus katalaasil: SKL või sarnane signaal C terminuses Transport nõuab ATP energiat kuid mitte elektrokeemilist gradienti Katalaas seob tsütosoolset retseptorit PTS1R, see kompleks omakorda seondub Pex14P retseptorile N-terminaalne signaal tiolaasil: 26 aminohapet, seda tunneb ära PTS2R, pärast internalisatsiooni see signaal lõigatakse ära 25. Millised valgud on võimelised tuuma sisenema passiivse transpordiga? Tuumapoorikompleks- koosneb rohkem kui 50 valgust nukeloporiinidest- 3000-4000 poori Madalmolekulaarsed lähevad läbi Kuni 17 000Da suhteliselt kiire diffusioon 26. NLS, ja NES, tuumatranspordi mehhanism ja energeetilised
annaabi.ee 
