neid taga otsivad. Sam (Jared Gilman) ja Suzy (Kara Hayward) kohtuvad kirikus toimuval etendusel riietusruumis ning nad armuvad. Sam on eeskujulik skaut, kuid ta ei meeldi teistele enda rühmas olevatele poistele, samuti on ta ka orb. Suzy on juristide perekonna vanim laps, kelle jaoks ei ole vanematel aega. Peale kohtumist nad hakkavad teineteisele kirjutama ning plaanivad niiviisi koos põgenemisplaani, mille nad ka täide viivad. Filmil oli väga retrolik väljanägemine just selle pastelsete värvide pärast. Teemakeskmes on Andersonil lähisuhted: sõprus, armastus, vanemate ja laste läbisaamine. Väga oluline on selle filmi puhul muusika. Iga hetk filmist on imeliselt kooskõlas filmis toimuvaga. Näiteks stseenis kui skaudirühm leiab poisi ja tüdruku mängib trummipõrinat meenutav muusika, mis tekitav vaatajas kerge vaimse pinge. Nii kui võetaks filmist mõni jupp ära ei oleks muusika enam loogilises kohas
meeldis kontsert enamusele saalis viibijatele (saal oli üsna väljamüüdud). Laval oli küll väga uhke valgus šhow ning muusikute riietused olid väga effektsed ja sätendavad, kuid minu jaoks polnud muusikaline kvaliteet kõige parem. Esitused oleks paremad olnud ilma tausta tümpsuta ja muusikaliste apsakateta. Arvestades et tegu oli Ukraina muusikutega oli ka teatavalt normaalne et kogu šhow oli minu jaoks vene pärane.Mõneti retrolik oli natuke 80-ndate aastate valguslahendused. Kontserdi esimeses ja teises pooles esitati ka paar tantsunubrit, mis oleksid ka võinud jääda olemata. Idee sellisest kontserdist on väga huvitav ja intrigeeriv, võibolla Ukraina sõjast tulenevalt ei olnud võimalust profesionaalsele koreograafiale, mis oleks andnud palju juurde kogu kontserdi kvaliteedile. Selline kontsert oli väga huvitav kogemus, mis rikastas mind palju ning minujaoks kinnitas see
annaabi.ee 
