Seljaajus on teine tähtis ülesanne ja see on vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju: Peaaju asub koljuõõnes. Peaaju koosneb 5 osadest: piklik, taga, kesk, vahe- ja otsaju. Piklikaju kuulub vanemate osade hulka. Seal asuvad mitu elutähtsat refleksi- hingamis, südametalitluse, seedimis ja osa kaitsereflekside keskused. Nende keskuste vigastused võivad põhjustada inimese surma. Piklikajus on närviakkude kogum, mida nimetatakse võrkmoodustiseks ehk retikulaarformatsiooniks. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu närvisüsteemile ja veel osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. Tagaaju koosneb väikeajust ja ajusillast. Tema ülesandeks on reflektoorne tegevus ja peale selle närviimpulsside ülekanne. Väikeaju paikneb suuraju poolkerade all. Ta koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus.
mõjutamisteks. Seepärast omistataksegi mittespetsiifilisele süsteemile suur tähtsus organismi funktsioonide integreerimisel. Mittespetsiifilise süsteemi neuronid on paljude erineva kujuga jätketega. Jätkete rohkus kindlustab impulsside laialdase leviku süsteemis. Tänu sellele võib üks närvirakk kokku puutuda ligikaudu 30 000 teise neuroniga. Närvirakkude asetuse ja seoste arvukuse alusel nim. peaaju tüve osa mittespetsiifilifi moodustisi ka retikulaarformatsiooniks e. võrkmoodustiseks. Mittespetsiifiline süsteem mõjutab teisi närvikeskusi neid aktiveerides või pidurdades. Mittespetsiifilise süsteemi neuronitelt võivad need mõjutused minna ülal- kui ka allpool paiknevatesse keskustesse. 63. Elektrilised nähud suuraju poolkerade koores. 64. Vegetatiivne närvisüsteem. Elundite vegetatiivne innervatsioon. Vegetatiivne närvisüsteem kujutab endast eferentsete neuronite süsteemi. Sellepärast erinevad vegetatiivsed
annaabi.ee 
