Kordaja arvutatakse valemiga: 6 d 2 1 n(n 2 1) Spearmani korrelatsioonikordaja võib omada arvväärtusi vahemikus -1 1. Mõnikord võib juhtuda, et mõnede variantide arvväärtused on võrdsed, millisel juhul tuleb arvutada keskmised järjekorranumbr 45. Regressioonijoon ja regressioonikordaja Näitab kui palju suureneb resultaatsuurus y keskmiselt, kui sõltumatu muutuja x kasvab ühe ühiku võrra. Y=a+bx b-regressioonikordaja Meetodi, millega saab mõõta uuritavate muutujate kõigi vaadeldavate paaride otseste arvväärtuste vahelisi seoseid, esitas esimesena 1846. aastal A. Braveais. Regressioonijoone leidmisega muundatakse korrelatiivne seos justkui tinglikult funktsionaalseks ning see joon näitab, milline oleks seose kulg, kui see ei oleks hajuv, vaid esineks tavalise range funktsionaalse seosena
Kendalli korrelatsioonikordaja. Kui esineb võrdseid tunnuseid, kasutatakse Kendalli . d = R 2 = r 2 Determinatsioonikordaja näitab, millise osa üldvariatsioonist on kirjeldatud argumenttunnuse muutumisega. Seose kuju uurimist nimetatakse regressioonanalüüsiks. Seose kuju uurimisel kasutatakse vähimruutude meetodit. Seoste uurimise puhul määratakse kindlaks sõltumatu tunnus (x) ja sõltuv tunnus (y). Regressioonikordaja (b) näitab, kui palju suureneb resultaatsuurus keskmiselt, kui argumendi x arvväärtus kasvab ühe ühiku võrra. Et tulemusi laiendada üldkogumile testime: H0: kor. kordaja üldkogumis on 0 H1: kor. kordaja üldkogumis ei ole 0 Leiame testistatistiku tr on jaotunud t-jaotusega vabadusastmete arvul n-2 Kasutame Studenti t jaotust, t-jaotuse tabeli väärtus (a=0.05, df=8) on 2.306 -> t tabel < tr ehk 2.306< 5.04 ehk lükkame H0 ümber (ttabel < tr põhjal leitud olulisuse tõenäosus on 0.006)