Süsteemianalüüsi kontrolltöö 1
[NB! Eriksson-Penkeri metoodikas tegelikult ühtegi kasutulugu
ei kirjutata ega joonistata. See joonis on konkreetse
(koosteliinide diagrammi) tehnika üks võimalik tõlge tavalisse
UML keelde].
5 Lahknevuste analüüs
Kontseptuaalsel diagrammil (joonis A-2) ja tulemuse informatsiooni diagrammil
(joonis A-9) on näidatud, et on vaid kaks tulemuse tüüpi, ning nendeks on
ressurssid “Tulemus”ja “Tuletatud tulemus”. Samuti on näidatud, et ressurssil
“Tulemus” on seos iseendaga (“eeltulemus”). Kuid joonisel A-6 on näha, et
interpreteerimise protsess kasutab sisendressurssi “Tulemus” ja toetavat
ressurssi “Eeltulemus”. See tähendab, et tulemuse seos iseendaga on
väljendatud protsessidiagrammil ressurssina. Selline lahendus on valitud selleks,
et näidata täpselt, missuguseid tulemusi kasutatakse interpreteerimisel.
Juhul kui ärimudeli alusel ei ole plaanis otseselt genereerida ega kirjutada