"respiratsioonipindasid" - 1 õppematerjal

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

Paljud veeloomad liigutavad vett üle respiratsioonipindade ainult ühes suunas (kalad, käsnad, molluskid)- ei ole kasulik pumbata edasi ­tagasi. Erandid: silmud, tuurad. Veeloomad kulutavad hingamise peale suhteliselt rohkem energiat kui maismaaloomad (kalad puhkeolekus 18-43%, inimesel nt 2%). Vesi ja veri liiguvad vastassuunas- nii saab hapnikku rohkem kätte. Inimene teeb 20% uriini, aga hüljes 40 promillist, sestap saabki ta merevett juua. Miks veeloomad ei saa omada lõpmatult suuri respiratsioonipindasid (olenevad hapniku kättesaadavusest)? Osmoregulatsiooniprobleem-osmoosi teel vee ja soolade liikumised. Vee ja soolade ainevahetusprobleemid sõltuvalt respiratsioonipindade suurusest. Jämedalt võttes hapniku tarbimine suureneb 2-2,3 korda temperatuuri tõustes 10 C võrra. Lõpuste suurus- Väheliikuvatel põhjakaladel 2 cm2/g kohta, enamusel kalaliikidel 4 cm2/g kohta. Aktiivsetel kaladel (heeringas, makrell) 10 cm2/g kohta. Angerjas selline, kes naha