Uus poliitiline surve-üleliiduline referendum. Gorbatsovi populaarsus NSVL Liidus langes, kui üritas tagandada Boriss Jeltsinit. Jeltsini mõjuvõim selle tulemusena suurenes ja sai Venemaa presidendiks. Nurjus ka Gorbatsovi uus katse NSVL koos hoida, sõlmides liidulepingu. Balti riigid keeldusid alla kirjutamast. Sõjaväelise riigipöörde katse19.-21. august 1991 Erakorralise seisukorra kehtestamine, et üritada vältida NSV Liidu lagunemist. Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK) loomine, samal ajal kui Gorbatsov Krimmis puhkas. Eesotsas NSV Liidupresident Gennaadi Janjev. Riigipööre oli halvasti korraldatud ja ignoreeriti RESK-i poolt antud korraldusi. Jeltsin kindlustas oma oleku valges majas ja tetas, et RESK-i tegevus on seadusvastane. Nõukogude Liidu ametlik laialisaatmine Riigipöördekatse ebaõnnestumisega oli Nõukogude Liidu saatus otsustatud. NSVL- iosad kuulutasid end üks haaval iseseisvateks ja Nõukogude Liidul ei jäänud muud üle, kui neid
Eriti ärevaks tegi neid 20. augustiks 1991 määratud liidulepingu allakirjutamine, mis oleks NSV Liidu vähemalt senisel kujul likvideerinud. Gorbatsov oli läinud puhkama Krimmi ning vandenõulased kasutasid seda aega riigipöörde ettevalmistamiseks. Eriti aktiivselt tegutses KGB ülem Vladimir Krjutskov. Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), mille eesotsas seisis NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev. 18. augustil tegid vandenõulased Gorbatsovile ettepaneku sanktsioneerida erakorralise olukorra väljakuulutamine. Gorbatsov keeldus ning ta suleti Krimmis koduaresti. 19. augusti hommikul teatas RESK, et on võimu üle võtnud ning et haigestunud" Gorbatsovi asendab asepresident Janajev. Kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali
küsimuse tõeliselt rahvusvahelisele areenile. Ettevalmistused NSV Liidus erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991.aasta algul ning esialgu osales neis ka M. Gorbatsov. Kuid mitte pärast kevadet. 18.22. augustil 1991 toimus Nõukogude Liidus riigipöördekatse tollane nimetus Augustiputs. Võimu ülevõtmiseks moodustati isehakanud Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee(RESK), rühm NLKP Keskkomitee juhtkonda ja Nõukogude Liidu valitsusse kuulunud vandenõulasi püüdis vägivaldselt kõrvaldada Mihhail Gorbatsovi Nõukogude Liidu presidendi ametikohalt ning teha lõpp tema perestroikapoliitikale. 19. Augusti hommikuks teatas RESK, et on võimu üle võtnud ning et ,, haigestunud'' Gorbatsovi asendab asepresident Janajev. Putsistide põhieesmärk oli Gennadi Janajevi sõnul järgi hoida ära Nõukogude Liidu likvideerimise ärahoidmine
1991 jaanuar Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks 1991 märtsis üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses Baltimaades oma referendum toetamaks iseseisvust M. Gorbatsovi populaarsus langes, B. Jeltsini oma tõusis 1991 B. Jeltsin Venemaa presidendiks M. Gorbatsov üritab sõlmida liidulepingut, Balti riigid keelduvad Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. august 1991 Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), eesotsas Gennadi Janajev M. Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti 19. aug. 1991 kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali Eesmärk: lämmatada vabariikide vabaduspüüded ja õiendada arved vene demokraatidega Tankid, soomusmasinad, 20.aug. valge maja ründamine, 3 hukkunut Moskva augustiputs 1991 Riigipöörajate vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president B. Jeltsin, kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks Tankid liiduvabariikides 20. august 1991
Kevadel jätkusid ettevalmistused ilma Gorbatsovita. Erakorralise olukorra väljakuulutamise taga olid · Julgeolekuorganid · Kõrgemad sõjaväelased · Sõjatööstuskompleksi esindajad · Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhid Püüti ära hoida NSV Liidu lagunemist. Gorbatsov oli läinud puhkama Krimmi ning vandenõulased kasutasid aega riigipöörde ettevalmistamiseks. Moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), mille eesotsas oli NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev. Vandenõulased tegid Gorbatsovile ettepaneku sanktsioneerida erakorralise olukorra väljakuulutamine, kuid ta keeldus. Gorbatsov suleti Kremmis koduaresti ning 19. August teatas RESK, et on võimu üle võtnud, ja n.ö haigestunud Gorbatsovi asendab asepresident Janajev. Kuulutati välja sõjaseisukord. Moskva viidi jõu näitamiseks tankid ja soomusmasinad. Riigipööre oli aga halvasti ettevalmistatud- kontrolli all polnud
Tagurlikud ringkonnad esijoones NLKP, armee ja julgeolekuorganite ladvik ning sõjatööstuskompleksi juhtfiguurid kartsid õigustatult, et liidulepingu jõustumisel variseb impeerium kokku, ja püüdsid seda protsessi takistada. Nende eestvedamisel hakati valmistuma riigipöördeks, et Gorbatsov võimult kõrvaldada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdiski Nõukogude Liidus võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti. Rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Teda pidi asendama RESK-i esimees, senine Nõukogude Liidu asepresident Gennadi Janajev. Riigis kuulutativälja sõjaseisukord, valitud parlamendid saadeti laiali. Riigipöörajatel oli plaanis avada uusi kinnipidamiskohti, lämmatada vabaduspüüded impeeriumi äärealadel ning õiendada arved vene demokraatidega.
glasnost. Paranesid Nõukogude-Ameerika suhted. Kokkulepe: likvideerida tuumarakettid. Gorbatsov viis Afganistanist väed välja. 1988 valiti Gorbatsov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks- riigipeaks. 1917 valiti ta presidendiks. Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon- eesotsas Boriss Jeltsin. 1991 korraldati rahvahääletus, kus 3 neljandik hääletanutest pooldas suurriigi säilimist (NB! Eesti, Läti, Leedu... boikoteerisid seda). 19 aug. 1991 püüdis võimule tulla RESK eesotsas Janajev. Gorbatsov suleti koduaresti Krimmis. Riigipööre ehk augustiputs, kuid Jeltsin surus putsi maha ja riigikord taastus. 8 dets. 1991. Aastal sõlmiti liiduleping Minskis Sõltumatute Riikide Ühenduse (Venemaa, Valgevene ja Ukraina). 25. dets. 1991 loobus Gorbatsov presidendiametist. Jeltsin võttis Gorbatsovi üle ,,tuumanupu".Paragrahv 29 EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE: 1986 Taheti Eestisse rajada fosforiidikaevandus,
Ei hoolinud ka Gorbatsovi majandussanktsiooni ähvardusest. III Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. August 1991 · Ettevalmistused erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991. Selle taga seisid julgeolekuorganid, kõrgemad sõjaväelised, sõjatööstuskomplekti esindajad ja NLKP juhid. · Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, eesotsas asepresident Janajev. · 19. aug teatas RESK, et on võimu üle võtnud. Kuulutati sõjaseisukord ja seinduskogud saadeti laiali. Kavas lämmatada vabaduspüüded impeeriumi äärealadel. Vastuhaku etteotsa tõusis Jeltsin, kes kindlustas end valges majas. Kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks. · RESK nõudis kõigi NSVL põhiseadusega vastuolus olevate seaduste tühistamist, rahvakogunemiste ja meeleavalduste keelustamist. · Baltimaad eirasid RESK-i. 20
Balti riigid keeldusid läbirääkimistest. Ei hoolinud ka Gorbatsovi majandussanktsiooni ähvardusest. Sõjaväelise riigipöörde katse 19-21 aug 1991: Ettevalmistused erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991. Selle taga seisid julgeolekuorganid, kõrgemad sõjaväelised, sõjatööstuskomplekti esindajad ja NLKP juhid. Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, eesotsas asepresident Janajev. 19. aug teatas RESK, et on võimu üle võtnud. Kuulutati sõjaseisukord ja seinduskogud saadeti laiali. Kavas lämmatada vabaduspüüded impeeriumi äärealadel. Vastuhaku etteotsa tõusis Jeltsin, kes kindlustas end valges majas. Kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks. RESK nõudis kõigi NSVL põhiseadusega vastuolus olevate seaduste tühistamist, rahvakogunemiste ja meeleavalduste keelustamist. Baltimaad eirasid RESK-i. 20. aug 1991 kuulutas eesti välja taasiseseisvumise. 21. aug järgnes Läti
Armeenia, Gruusia ja Moldova. · Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. · 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida · uue liidulepingu abil. Augustiputs 19.-21. aug. 1991 · 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8- liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. · M. Gorbatsov oli suletud koduaresti Krimmis, kuulutati välja sõjaseisukord, Moskva tänavatele ilmusid tankid ja soomusmasinad. · Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones nn valges majas. · 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa
kulgevat katkematut inimketti. Demonstreeriti oma hoiakut Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise suhtes * Sametrevolutsioon Tsehhoslovakkias toimunud meeleavaldused ja hoiatusstreigid, mille tulemusega oli valitsus kohustatud alustama läbirääkimisi opositsioonijõududega ning selle tulemusena moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon* Interrinne - Impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele* RESK Erakorralise Seisukorra Komitee* Augustiputs - 18.22. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse* SRÜ - Sõltumatute Riikide Ühendus. Riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene,Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali)* Kõrbetorm Liitlasvägede sõjaplaan, millega tuleb saavutada täielik kontroll õhus ning purustada Iraagi sõjaline võimsus*
Gorbatsov üritas läänt petta et saada hingetõmbeaega, aga Reagan sai aru, et NSVL on lagunemise äärel ja hoopis tugevdas survet. 5. Kuidas ja millal said uuesti vabaks Ida-Euroopa riigid? 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil. 19.-21. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. 20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti. 21. aug. suundusid Tallinna peale Pihkvast toodud dessantväelased, et vallutada Tallinna teletorni. 21. aug
Gorbatsovi majanduspoliitika kukkus läbi. 1991. aasta augustisündmused Mitmed liiduvabariigid said suveräänsusdeklaratasiooni ja püüdlesid täieliku iseseisvuse poole Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. 1991. Aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ pooldas endise suurriigi säilimist. (Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust) 19. August 1991. Aastal üritas võimule tulla RESK (Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee). Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti. NSVL eesotsa pidi saama asepresident Janajev. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördkatse augustiputsi vastu välja ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. Nõukogude Liidu Lagunemine Riigipöördkatse läbikukkumine kiirendas oluliselt NSVL lagunemist. Lisaks Eeestile ja Lätile kuulutasid 91
üle mistahes kujul. Läbirääkimiste eesmärk sai olla vaid iseseisvuse taastamine. Senisest jõulisemalt üritasid Balti riigid leida iseseisvumispüüdlustele rahvusvahelist toetust. Iseseisvusreferendumi jaoskond Tallinnas Augusti Puts ja Baltikum Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks. Riigipöörde esimese päeva hommikul, 19. augustil, teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK-i nimel, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Ta nõudis kõigi Nõukogude Liidu põhiseadusega vastuolus olevate seaduste tühistamist, täitevõimu tegutsemise kooskõlastamist isiklikult temaga ning rahvakogunemiste ja miitingute keelustamist. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide (Võru,
kindlasti iseseisvust. Esimene rahvahääletus oli 10.veebriaril Leedus, kus 90,5% hääletanutest pooldas iseseisvust. Ka ligikaudu 1/3 muulastest toetas Eesti iseseisvumist. Referendumi küsimusele ,, Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" vastas eitavalt 21,4%. OMARIIKLUSE TAASTAMINE Baltikumis tegutsesid augustiputsi ajal resuluutselt. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks. Riigipöörde esimese päeva hommikul oli Balti Sõjaväeringkonna ülem kindral Fjodor Kuzmin RESK-i nimel teatanud, et võimu kolmes Balti liiduvabariigis teostab tema. Võimuvaakum Moskvas võimaldas Eestil välja kuulutada iseseisvuse. Eesti Kommiteega kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20.augustil 1991 aastal vastu ,, Otsuse Eesti riiklust iseseisvusest". Selle otsusega taastati riiklik iseseisvus. ÜHINEMINE EUROOPAGA
vastuseisu. Reagan sai aru, et NSVL on lagunemise äärel ja hoopis tugevdas survet. 5. Kuidas ja millal said uuesti vabaks Ida-Euroopa riigid? 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil. 19.-21. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. 20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti. 21. aug. suundusid Tallinna peale Pihkvast toodud dessantväelased, et vallutada Tallinna teletorni. 21. aug. hommikuks oli aga jõudude
kanalisatsiooni · Eralduvaid gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks Meil Eestis · Umbes 300 prügilat · 300 kg olmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas + tööstusjäätmed · Kokku 10 tonni jäätmeid aastas eestlase kohta Mõned suuremad jäätmekäitlusettevõtted Eestis · Epler & Lorenz AS · Keskkonnaehitus AS · Masp AS · Ragn Sells AS · Resk OÜ · Cleanaway Eesti AS · SKP Slops AS ja Slops OÜ Käsitle jäätmeid targalt!
• 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses. – Referendumit boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. – Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. Augustiputš 19.-21. aug. 1991 • 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputš, mille püüdis tegi Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, võimu enese kätte haarata. • M. Gorbatšov oli suletud koduaresti Krimmis, kuulutati välja sõjaseisukord, Moskva tänavatele ilmusid tankid ja soomusmasinad. • Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones nn valges majas. • 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim.
kokkutulekut. Tagurlikud ringkonnad – esijoones NLKP, armee ja julgeolekuorganite ladvik ning sõjatööstuskompleksi juhtfiguurid – kartsid õigustatult, et liidulepingu jõustumisel variseb impeerium kokku, ja püüdsid seda protsessi takistada. Nende eestvedamisel hakati valmistuma riigipöördeks, et Gorbatšov võimult kõrvaldada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdiski Nõukogude Liidus võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. Rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Riigis kuulutativälja sõjaseisukord, valitud parlamendid saadeti laiali. Riigipöörajatel oli plaanis avada uusi kinnipidamiskohti, lämmatada vabaduspüüded impeeriumi äärealadel ning õiendada arved vene demokraatidega. AUGUSTIPUTŠ JA BALTIKUM Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti
kuid ei hoolitud Gorbatšov autoriteedi kaotanud, tuli võimult kõrvaldada Sõjaväelise riigipööre katse 19.-21. aug 1991: erakorralise seisukorra väljakuulutamine, taga seisid julgeolekuorganid, kõrgemad sõjaväelased, sõjatööstuskompleksi esindajad ja NLKP juhid Gorbatšov oli Krimmi puhkama läinud, vandenõulased kasutasid seda aega riigipöörde ettevalmistamiseks, moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), eesotsas asepresident Gennadi Janajev 18. aug tehti Gorbatšovile ettepaneks sanktsioneerida erakorralise olukorra väljakuulutamine, ta keeldus ning ta suleti koduaresti 19. aug RESK teatas, et võimu üle võtnud ja “haigestunud” Gorbatšovi asendab Janajev kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali, eesmärk lämmatada vabaduspüüded impeeriumi äärealadel ja õiendada arved vene demokraatidega
NSV Liit Liiduvabariigid Euroopa sotssüsteem 1985 Gorbatsov võimule; Perestroika Perestroika, reformid, alkoholi keelustamine; Glasnost; 1986 Katastroof Tsernobõli aatomielektrijaamas; 1986-1987 Baltimaades vabadusliikumine, peamiselt keskkonnakaitse loosungite all 1987 Tsensuuri lõdvendati (KK pleenum 1987); Vabadusliikumine kasvas üle poliitiliseks Ungaris alustas kommunistide suhteliselt Glasnostipoliitika; meeleavalduseks reformimeelne juhtkond dialoogi Kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likv.; teisitimõtlejate ja opositsiooniliste Breznevi doktriinist loobumine rühmitus...
tööstusetehase katastroof Tsernobõlis suure sõjatehase katastroof Kiievis aatomielektrijaama katastroof Tsernobõlis 8. Kirjelda kahte sündmust või protsessi, mis leidsid maailmas aset NSV Liidu nõrgenemise ajal 1988.-1990. 9.Märgi ära õige(d) vastus(ed): Kahe Saksamaa ametlik ühinemine toimus 1. juulil 1990 märstis 1990 3. oktoobril 1990 10. Kes ja mis aastal sai NSV Liidu esimeseks ja viimaseks presidendiks? 11. Märgi ära õige(d) vastus(ed): Kes moodustasid RESK´i? Vladimir Krjutskov Mihhail Gorbatsov Boris Jeltsin 12. Too välja kolm pähjust, miks lagunes NSV Liit? 13. Märgi ära õige(d) vastus(ed): 1960. aastail oli moodne olla ilus ja rikas võitlev ja räpakas 14. Kirjuta kahest 1970. aastate teaduse, tehnika või kultuuri saavutusest.
Balti riigid keeldusid läbirääkimistest. Ei hoolinud ka Gorbatsovi majandussanktsiooni ähvardusest. Sõjaväelise riigipöörde katse 19-21 aug 1991: Ettevalmistused erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991. Selle taga seisid julgeolekuorganid, kõrgemad sõjaväelised, sõjatööstuskomplekti esindajad ja NLKP juhid. Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, eesotsas asepresident Janajev. 19. aug teatas RESK, et on võimu üle võtnud. Kuulutati sõjaseisukord ja seinduskogud saadeti laiali. Kavas lämmatada vabaduspüüded impeeriumi äärealadel. Vastuhaku etteotsa tõusis Jeltsin, kes kindlustas end valges majas. Kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks. RESK nõudis kõigi NSVL põhiseadusega vastuolus olevate seaduste tühistamist, rahvakogunemiste ja meeleavalduste keelustamist. Baltimaad eirasid RESK-i. 20. aug 1991 kuulutas eesti välja taasiseseisvumise. 21. aug järgnes Läti. Jeltsin
need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Vene föderatsioon eesotsaas boriss jeltsiniga Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990 aastal. 1991 aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus kolmveerand hääletanutest pooldas endise suurriigi sälimist. Eesti läti leedu armeenia gruusia ja moldova boikoteerisid seda rahvahääletust Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19 aug 1991 aastal püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee (RESK) president gorbatsov suleti krimmis koduaresti teda pidi asendama Reski esimees Janajev Venemaa demokraatlikud jõud ees otsas jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse augustiputsi vastu välja ja mõne päevaga poliitilien segadus riigis likvideeriti. 1991 aug iseseisvusid ukraina, valgevene, eesti, läti 1991 a sept tunnustas nsv liidu riiginõukogu balti riikide iseseisvust
need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Vene föderatsioon eesotsaas boriss jeltsiniga Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990 aastal. 1991 aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus kolmveerand hääletanutest pooldas endise suurriigi sälimist. Eesti läti leedu armeenia gruusia ja moldova boikoteerisid seda rahvahääletust Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19 aug 1991 aastal püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee (RESK) president gorbatsov suleti krimmis koduaresti teda pidi asendama Reski esimees Janajev Venemaa demokraatlikud jõud ees otsas jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse augustiputsi vastu välja ja mõne päevaga poliitilien segadus riigis likvideeriti. 1991 aug iseseisvusid ukraina, valgevene, eesti, läti 1991 a sept tunnustas nsv liidu riiginõukogu balti riikide iseseisvust
- külma sõja taandumine; ida ja lääne suhete paranemine Gorbatsov- peasekretär(1985-1989) hiljem NSVL president. Perestroika poliitika algataja Jeltsin- vene föderatsiooni juht lõi SRÜ Jakovlev- avalikustamispoliitika eestvedaja, proovis läänemaailma demokraatia kogemusi sobitada nõukogude ühiskonda Gorbatsovi lähikóndlane liiduleping- NSVL presidendi teadmata sõlmitud Venemaa, Valgevene ja ukraina omavaheline leping 8 september 1991 Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee- RESK 19august 1991 Gorbatsovi koduarest-keeld mille järgi ei tohtind ta riigist lahkuda 19.august 1991 augustiputs-riigipöördekatse 1991 19 august Sõltumatute Riikide Ühendus- SRÜ 08.12.1991 loodud liiduleping venemaa, valhevene ja ukraina vahel
pakuti välja uus liiduleping, millega balti riigid aga ei nõustunud · Gorbatsov ähvardab majandussanktsioonidega, edutult · Algavad ettevalmistused NSVL erakorralise olukorra kehtestamiseks · Erakorralise seisukorra väljakuulutamise taga seisavad sõjaväelased, julgeolekuorganid ja NLKP, kes üritasid sellisel viisil ära hoida NSVL lagunemist · Gorbatsov oli läinud Krimmi puhkama ja RESK (Riiklik erakorralise seisu kommitee) nägi selles võimalust riigipöörde korraldamiseks, eesotsas Janajeviga · 18. August tehti Gorbatsovile ettepanek Erakorraline seisukord välja kuulutada, kuid viimane keeldus ja ta suleti koduaresti · 19. August teatas RESK, et võim riigis on üle võetud ja Janajev asendab nüüdsest ,,haiget" Gorbatsovi · Riigipöörajatele hakkas vastu Venemaa president B.Jeltsin · 20. August kuulutas Eesti ennast iseseisvaks ja B
Mai 1990 interrinde üritused Eestis ja Lätis .Ka teised liiduvabariigid kuulutavad ennast suveräänseteks.1991 märtsis üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses . Baltimaades oma referendum toetamaks iseseisvust .M. Gorbatsovi populaarsus langes, B. Jeltsini oma tõusis.1991B. Jeltsin Venemaa presidendiks M. Gorbatsov üritab sõlmida liidulepingut, Balti riigid keelduvad. Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), eesotsas Gennadi Janajev .M. Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti 19. aug. 1991 kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali . Eesmärk: lämmatada vabariikide vabaduspüüded ja õiendada arved vene demokraatidega .Tankid, soomusmasinad, 20.aug. valge maja ründamine, 3 hukkunut.20. august 1991 Eesti taasiseseisvumine .21. August 1991 Läti taasiseseisvumine .Jeltsin tunnustas Balti riikide iseseisvust . 21. augustil rünnakud Eestis (teletorn), Lätis (ülemnõukogu hoone)
Augustisündmused:mitmed liiduvabariigid eesotsa Eesti püüdlesid täieliku iseseisvuse poole. Hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. 1991. aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kolm neljandikku pooldas endise suurriigi säilimist. Gorbotsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut, aga vanameelsed püüdsid takistada. 19.aug 1991 a püüdis võimule tulla RESK. President Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti ja teda pidi asendama RESK-i esimees . Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse augustiputsi -vastu välja ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti . NSV Liidu lagunemine:1991. A sept. Tunnustas NSV Liidu Riiginõukogu Balti riikide iseseisvust. Vene Föderatsiooni president Boriss Jeltsini eestvedamisel sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8.dets. 1991
Tema poliitika ei näinud esialgu ette ühiskonna poliitilise elu muutmist, kuid poliitilise surve alt vabanemine hakkas järjest enam murendama ainult kommunistlikule parteile tuginevat poliitilist süsteemi. Augustiputs 1991 aasta augustis sooritasid nad riigipöörde e. Augustiputs. Riigpööre ebaõnnestus, sest Venemaa demokraatlikud jõud astusid otsustavalt selle vastu välja. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas Nõukogude Liidu lagunemist. Gennadi Janajev ja RESK 19 august 1991 püüdsid Nõukogude Liidus võimule tulla RESK e. Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee. Gorbatsovi pidi asendama G. Janajev ja siis kuulutati riigis välja sõjaseisukord. Valitud parlamendid saadeti laiali. RESK'i tegevus tunnistati seadustevastaseks, riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ning ühtlasi teati, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NSVL presidendi ja Ülemnõukogu poolt valitud valitsuse võim. 19 august teatas
*Taheti näidata, et NL on muutunud 4. Mida kehtestati nn 1989.a jaanuariseadustega? *24.veebruar määrati iseseisvuspäevaks *Eesti keel kehtestati riigikeeleks Eestis 5.Mis oli esimene suurem kodanikualgatuslik aktsioon Eestis? Fosforiidisõda. 6.Miks korraldasid Balti riigid 1990. aastal nn ennetava referendumi? *Saada rahva toetus Eesti iseseisvuspüüdlustele *Muuta NL referendumi tulemus Eesti jaoks ebaoluliseks 7.Kes viis läbi augustiputsi? RESK 8.Miks algas augustiputs just antud kuupäeval? (19.08.1991) *Et takistada liidulepingu allkirjastamist *M.Gorbatsov viibis puhkusel 9. Mis oli suveräänsusdeklaratsiooni põhimõte? *ENSV Ülemnõukogu vastuvõetud seadused on ülemuslikumad üleliidulistest seadustest *Asuda läbirääkimistele liidulepingu moodustamiseks 10.Mil moel aitas NL kokkuvarisemisele kaasa R.Reagani poliitika? *Reagani poliitika vähendas NL ressursse
elatustase langes. 3. Mihhail Gorbatsov riigi majandusliku arengu kiirendamine, riigijuhtkonna uuendamine. Boriss Jeltsin riigipöördekatseaugustiputsi vastu välja, Likvideeris mõne päevaga poliitilise segaduse riigis. Aleksander Jakovlev avalikustamise poliitika eestvedaja, Läänemaailma demokraatia kogemuste sobitamine Nõukogude ühiskonda. 4. LIIDULEPING leping, mis pidi hoidma NSVLi koos RIIKLIKU ERAKORRALISE SEISUKORRA KOMITEE RESK, ühendus, mis juhib riiki juhul, kui valitseja seda teha ei saa. GORBATSOVI KODUAREST RESKi võimuletulek, Gorbatsovi aresti panek, et mitte allkirjastada liidulepingut, mis pidi koos hoidma NSVLi. AUGUSTIPUTS riigipöördekatse SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUS SRÜ, 1991. aastal Minskis sõlmitud Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline salaleping Boriss Jeltsini eestvedamisel, mille tagajärjel lagunes NSVL. 5. IdaEuroopa kommunistlike reziimide kokkuvarisemise põhjused :
ära hoida NSV Liidu lagunemist. Eriti ärevaks tegi neid 20. augustiks 1991 määratud liidulepingu allakirjutamine, mis oleks NSV Liidu vähemalt senisel kujul likvideerinud. Gorbatsov oli läinud puhkama Krimmi ning vandenõulased kasutasid seda aega riigipöörde ettevalmistamiseks. Eriti aktiivselt tegutses KGB ülem Vladimir Krjutskov. Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), mille eesotsas seisis NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev. 18. augustil tegid vandenõulased Gorbatsovile ettepaneku sanktsioneerida erakorralise olukorra väljakuulutamine. Gorbatsov keeldus ning ta suleti Krimmis koduaresti. 19. augusti hommikul teatas RESK, et on võimu üle võtnud ning et ,,haigestunud" Gorbatsovi asendab asepresident Janajev. Kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali
Ka Lätis hääletati. Referendumi küsimus: ,,Kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" 13.06- Ülemnõukogu võttis vastu ,,Omandi reformi aluste seaduse, mis ütleb , et õigusvastaselt vöörandatud omand tuleb tagastada. 14.06- Nõukogude Liidu jõudemonstratsioonid: miilitsaüksused ründasid Heinaste ja Ikla piiripunkti. juuli- Vene NFSV presidendiks valiti Boriss Jeltsin 19.08- Gorbatsov pandi Krimmis koduaresti, riigipöördekatse Moskvas RESK-i poolt- augustiputs 20.08 ,,Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest", Taastatakse Eesti riigi iseseisvus. 21.08- Läti Vabariigi iseseisvumise taastamine 22.08- Gorbatsov naasis Krimmist ning tema võimupiirid olid langenud miinimumini. 6.09- Nõukogude Liidu Riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust.
1990 - toimusid Eesti Kongressi valimised ning esimene istung 1990 18.märts - toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse 1991 17.märts - Üleliiduline referendum NSVL-i säilitamise küsimuses 1990 30.märts - Üleminekuperioodi väljakuulutamine 1990 mai - Interliikumine Toompeal 1991 - jaanuarikriis 1991 - Üleliiduline rahvahääletus e referendum. 19.august 1991 - võimule püüdis tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK) 19 - 21 august 1991 - Augustiputs 1991 20.august - Eesti kuulutati iseseisvaks 1991 6.sept - Tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust ka Nõukogude Liidu Riiginõukogu. 1991 sept - Eesti Vabariik võeti koos teiste Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmeks. 8.dets 1991 - Vene Föderatsioon sõlmis Venemaa, Valgevene ja Ukraina Minskis omavahelise liidu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) 25.dets 1991 - Gorbatsov loobus presedendiametist 26
Riigiõiguslikult räägitakse Liitvabariigi põhiseaduse mõjualuse territooriumi laiendamisest, poliitiliselt aga SDV liitmisest SLV-ga OMON - impeeriumimeelsete jõudude põhiliseks toeks kujunenud miilitsa eriüksus. Referendum - ehk rahvahääletus on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele. Referendumil võivad osaleda riigi hääleõigusega kodanikud. RESK - Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, mille eesotsas seisis NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev SRÜ - Sõltumatute Riikide Ühendus on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 08.12.1991. Need riigid deklareerisid, et NSV Liit on sügavas kriisis ning lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali). SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste NSV Liidu liiduvabariikide vahel.
15155) · Raba 40 (Pääsküla prügila territoorium), teenindab AS Veolia Keskkonnateenused (tel 1919) Aia- ja haljastujäätmed viiakse ära ka koduukselt. · Kui mingil põhjusel ei ole võimalik aiajäätmeid jäätmejaama viia, võib tellida jäätmevedajatelt aia-ja haljastujäätmete äraveo. Sellist teenust pakuvad näiteks AS Ragn-Sells (http://www.ragnsells.ee/), AS Veolia Keskkonnateenused (http://veolia.cma.ee/) ja OÜ Resk (http://veolia.cma.ee/). · Teadma peab seda, et jäätmeid saab üle anda kuni 150 liitrise kotiga, mille kaal on kuni 20 kg. Kotid peavad olema paigutatud nähtavasse ja autoga ligipääsetavasse kohta ning mitte kaugemale kui 10 meetrit auto võimalikust peatumiskohast. Biolagunevad kilekotid. · Mida kujutab endast 100% biolagunev kilekott? Tõeliselt biolagunevad on kilekotid, mis on tehtud 100% bakterite poolt
eestlased suutsid vastu võtta suveräänsus deklaratsiooni 16. novembril 1988, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimlikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Eesti taasiseseivumisele andis viimse võimaluse Augustiputš, mis leidis aset Moskvas 1991. Aastal. Taolise riigipöörde katsega näidati rahulolematust perestroika suhtes ja püüti ära hoida Nõukogude Liidu lagunemist. Riigipöörajad moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), sulgesid president Gorbatšovi koduaresti, kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra, keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas B. Jeltsiniga astusid selle vastu aga välja ning riigipööre ebaõnnestus. Kõikide nende sündmuste keskel suutis lõpuks erinevate poliitiliste jõudude kokkulepete alusel võtta Eesti Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu „Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest“. Seejärel oli
väljaastumised sedavõrd ulatuslikuks, et võim oli sunnitud järeleandmisi tegema. Valitsus alustas opositsioonijõududega läbirääkimisi ning peagi moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon. 15. Referendum- ehk rahvahääletus on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele. Referendumil võivad osaleda riigi hääleõigusega kodanikud. 16. RESK- Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, mille eesotsas seisis NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev 17. SRÜ- Sõltumatute Riikide Ühendus on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 08.12.1991. Need riigid deklareerisid, et NSV Liit on sügavas kriisis ning lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali). SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste NSV Liidu liiduvabariikide vahel. 18
väljaastumised sedavõrd ulatuslikuks, et võim oli sunnitud järeleandmisi tegema. Valitsus alustas opositsioonijõududega läbirääkimisi ning peagi moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon. 15. Referendum- ehk rahvahääletus on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele. Referendumil võivad osaleda riigi hääleõigusega kodanikud. 16. RESK- Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, mille eesotsas seisis NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev 17. SRÜ- Sõltumatute Riikide Ühendus on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 08.12.1991. Need riigid deklareerisid, et NSV Liit on sügavas kriisis ning lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali). SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste NSV Liidu liiduvabariikide vahel. 18
poolt. Sellest lähtuvalt hakati ette valmistama uut liidulepingut. Referendumit boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. Baltimaades oli eelnevalt korraldatud omad referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil. 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. M. Gorbatsov oli suletud koduaresti Krimmis, kuulutati välja sõjaseisukord, Moskva tänavatele ilmusid tankid ja soomusmasinad. Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones nn valges majas. 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV
Selle poliitilise liikumise eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidavuse alusel. Registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani- Eesti Kongressi. Rahvarinne ja EKP suhtusid kodanike komiteede liikumisse tõrjuvalt ning esialgu ka üsna üleolevalt, naeruvääristades juriidilise järjepidavuse ideed. Omariikluse taastamine- aeg ja tähtsus Baltikumis tegutseti augustiputsi ajal resoluutselt. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks. Riigipöörde esimese päeva hommikul oli Balti Sõjaväeringkonna ülem kindral Fjodor Kuzmin RESK-i nimel teatanud, et võimu kolmes Balti liiduvabariigis teostab tema. Ta nõudis kõiki Nõukogude Liidu põhiseadusega vastuolus olevate seaduste tühistamist, täitevvõimu edasise tegutsemise kooskõlastamist isiklikult temaga ning rahvakogunemiste keelustamist. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse
1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatšovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. Rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Teda pidi asendama RESK-i esimees, senine Nõukogude Liidu asepresident Janajev. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse – augustiputši – vastu välja ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt Nõukogude Liidu lagunemist. Lisaks
Räägiti venestamisest, Eesti arenguperspektiivitusest, arenguvõimalustest. 1988. suvel algas laulev revolutsioon. Juunis sõidab K. Vaino Moskvasse, ning Moskvast tuleb Eestisse Vaino Väljas. Võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega teatati, et Eesti seadused on ülemuslikud. Kuulutati välja üleminekuperiood. Liidulepingu kinnitamine pidi toimuma 1991. Kontrarevolutsioonilised jõud moodustasid riikliku erakorralise seisukorra komitee RESK, mida hakkas juhtima Janajev. 20. august 1991 kuulutati Eestis iseseisvus välja. 8. dets 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina, Valgevene juhid lepingu sõltumatute riikide ühenduse (SRÜ) kohta. Eestis asutati põhiseadusassamblee, 30 ülemnõukogu ja 30 kongressi saadikut, alustasid uue põhiseaduse väljatöötamist. 1990-1 Lahe sõda. ÜRO väed üritasid Kuveiti vabastada (toimus Iraagis ja Kuveidis). Balkani tragöödia/Jugoslaavia kriis.
täieliku iseseisvuse poole. Järjest mõjukamaks muutus NSVL suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heaks kiidetud liidulepingule. Läbirääkimisi alustati 1990. Päev enne liidulepingule allakirjutamist püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti, rahvale öeldi, et ta haige ega saa ametiülesandeid täita. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid otsustavalt riigipöördekats augustiputsi vastu välja ja segadus likvideeriti mõne päevaga. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt NSVL lagunemist. Eesti, Läti, Ungari ja Valgevene kuulutasid 1991.08 välja iseseisvuse. 1991 sept. Tunnistas NSVL Balti riikide iseseivust. Tõusis esile B. Jeltsin
Reformidega kaasnes salastatuse vähenemine. Näiteks 1987 Hirvepargi miiting, kus avalikustati MRP sisu. 1990 Gorbatsovi eemaldumine liberalismist Jaanuaris 1991 sõjaline sekkumine Leedus ja Lätis. Teha uus liiduleping et uuendada Nõukogude Liitu. Seda ideed arutati juba aastaid Baltimaad, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid Gorbatsovi vastu Boris Jeltsin 19-21.08.1991 augustiputs riigipöördekatse RESK Vanameelsete riigijuhtide ühendus Riikliku erakorralise seisukorra komitee SRÜ loomine Sõltumatute riikide ühendus 1991 dets Oli nõukogude liit kadunud ka paberil. Perestroika - Projekt muuta Nõukogude majandust. Mis võimalusi andis? Iseseisvumisele Tulemused/mõju Kuidas eestlased seda ära kasutasid? Kihutuskõned, Mis olid, mis rolli mängisid Eesti taasiseseisvumise protsessis? IME Isemajandava Eesti programm. ERSP - Eesti rahvusliku sõltumatuse partei
Lepingu Organisatsioon ning Moskva heakskiidul sai võimalikuks Saksamaa ühinemine. 1980. aastate lõpuks paranesid ka Nõukogude-Hiina suhted. 6. Mis toimus NSV Liidus 1991.a. augustis ja detsembris? (kirjelda ja põhjenda) (lk 103) Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti. Rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Teda pidi asendama RESK-i esimees, senine Nõukogude Liidu asepresident Janajev. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse augustiputsi vastu välja ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. Boriss Jeltsini ja tollase Nõukogude Liidu presidendi Gorbatsovi teadmata sõlmisid Venemaa,
lõppema omariikluse taastamisega. Samal aastal lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp,vapp) kasutamine ja taastati Eesti Vabariigi nimetus. Eesti taasiseseivumisele andis lõpliku tõuke riigipöördekatse (nn augustiputš) Moskvas 1991. aasta augustis, millega näidati rahulolematust perestroika suhtes ja püüti ära hoida Nõukogude Liidu lagunemist. Riigipöörajad moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), sulgesid president Gorbatšovi koduaresti, kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra, keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Boriss Jeltsiniga astusid selle vastu aga välja ning riigipööre ebaõnnestus. Selles segaduses nägi Eesti ja ka mitmed teised impeeriumi väikerahvad head võimalust omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Eesti Ülemnõukogu 20. augustil 1991
kõikide liiduvabariikide poolt heaks kiidetud liidulepingule. • 1991.a märts-korraldati üleliiduline rahvahäälestus, kus 3/4 hääletanutest pooldas endise suurriigi säilitamist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldoovia boikoteerisid seda rahvahääletust. • 17. märts 1991-Üleliiduline referendum NSVL-i säilitamise küsimuses. • 19.08.1991.-püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. • Augustiputš-19.–21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse, mis kukkus läbi ja see kiirendas NSV Liidu lagunemist oluliselt. • 1991 august-peale Eesti ja Läti iseseisvuse väljakuulutamist keeldusid Ukraina ja Valgevene Gorbatšovi pakutud liidulepingust. • 8. dets 1991-Vene Föderatsioon (presidendi Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatšovi kui
Ajaloo kontrolltöö Õpik: § 28, 28a, 29, 29a, 31 1. Mõisted. 1) Perestroika Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 2) Glasnost avalikustamine, 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika. 3) RESK 1991. aastal NSV Liidu riigipöördekatset teostanud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee akronüüm eesti keeles. 4) Augustiputs 19.21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse. 5) SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus, riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. 6) Liiduleping leping, millega Gorbatsov tahtis hoida Liiduvabariike koos.
annaabi.ee 
