Geenitehnoloogia eksam
aega. Suuremad molekulid seevastu terakeste sisse ei mahu ja liiguvad läbi
terakestevahelise ruumi kiiresti kolonnist välja. Selleks ajaks, kui ka väikesed valgud
kolonnist välja hakkavad jõudma, on suured kolonnist ammu lahkunud ning jällegi on
saavutatud osade valkude eraldamine teistest. Afiinsuskromatograafia- huvipakkuv
valk võib mõnda väikest molekuli (nn.ligandi) väga tugevasti ja spetsiifiliselt siduda
(s.t. teised valgud seda molekuli ei seo). Sünteesitakse resiin, mille küljes see
molekul on ning voolutatakse valkude segu läbi resiini nagu teiste
kromatograafialiikide puhul. Kolonni jääb kinni ainult meid huvitav valk. Nüüd
muudetakse kas lahusti pH-d (valk-ligand seondumine sõltub lahuse pH-st) või
lisatakse lahusesse mõnda teist ligandi, mis seondub valguga samast kohast, kus
resiini küljes olev ligandki. Tulemusena tuleb huvipakkuv valk resiini küljest lahti ning
väljub kolonnist.
45. Valkude struktuuri uurimise meetodid.
46