Eestlaste muistne vabadusvõistlus
polnud. Iseseisvam oli Tartu piiskop, kus ilmaliku võimu ala oli kompaktne ja
kujutas endast muinasaegset Ugandit, lisaks mõned alad põhja pool Emajõge
3. Ordu valdused serutuseid katkematult Leedu piirist kuni Soome laheni.
Võimukeskuseks oli olgul Riia ordulinnus, hiljem Cesis, teiseks tähtsamateks
tugipunktideks Viljandi linnus ja Tallinna “Ülalinn” Toompea
4. Liivi ordut juhtis ordumeister, võimiliselt Preisimaal resideerica Saksa Ordu
körgmeistri alluv, tegelikkuses enam-vähem iseseisev valitseja.
Maarahvas keskajal.
1. 13. ja 14. Sajandil leeti eestlasi vabadeks inimesteks. Kõige paremas seisus oli
teatav liik vabatalupoegi, nn maavatad
2. Kuna mõisapõldudel teotad tehes poleks olnud võimalik harida omaenda põlde, siis
pidas adratalupoeg palgalisi teomehi, kes talu eest tegu tegid.
3. Viljahinnad püsisid, mõisaid rajasti kogu Vana-Liivimaal ja mõisnikud hakkasid