Referaat - Landeswehr'i sõda
Veebruaris
1919 saabus Liepjasse kindral krahv Rüdiger vond der Goltz, kes varem oli
Saksa vägesid juhtinud Soomes. Temast sai kõikide Kuramaal asunud vägede,
kaasaarvatud Landeswehr'i ülemjuhataja, kes küll formaalselt pidi abistama Läti
ajutist valitsust, kuid kes reaalselt asus ellu viima Balti hertsogiriigi sälitamise
ideed ning unistas Vene enamlusele surmahoobi andmisest. Märtsiks 1919
koondas Goltz Lätis relvile 13500 meest, kellest 5000 kuulus 1. kaardiväe
reservdiviisi, 4000 Rauddiviisi, ning 4500 Landeswehr'i.
Ulmanise valitsus pöördus abi saamiseks ka Eesti poole. Kaaluti ka valituse
evakueerimist Tallinna, kuid hiljem sellest siiski loobuti. 20. jaanuaril andis Eesti
valitsus loa Läti relvastatud jõudude loomiseks Eesti pinnal. Eestlaste plaaniks oli
neid vägesid kasutada puhvri loomiseks lõunapiiril ning 28. veebruaril
mobiliseeriti kõik Eestis elavad lätlased Eesti vägede kontrolli all olevatel Põhja-
Läti aladel ning moodustati Läti brigaad