Arp- puust kujundid; kuulunud nende ülesannete hulka. Arp- puust kujundid; kuulunud nende ülesannete hulka. Arp- puust kujundid; kollaazid juhuslikult paberi rebimisest tekkinud tükkidest, kollaazid juhuslikult paberi rebimisest tekkinud tükkidest, kollaazid juhuslikult paberi rebimisest tekkinud tükkidest, kollaazid juhuslikult paberi rebimisest tekkinud tükkidest, Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), ajakiri ,,391"
Käsi-toetamas-pead- ehk käsipõsakil-poosis on kujutatud läbi aegade intellektuaale. Varasem kultuuriline kood seostas intellektuaali ka melanhooliaga, võrdsustades keskendunud uurijavaimu sügava juurdleva tõsiduse kurvameelsusega. 1.2 1.1 2.1 2.2 Sümbolismi impressionismiga oma loomingus ühendav prantsuse skulptor Auguste Rodin on andnud Euroopa kultuuriloole Mõtleja arhetüübi tuntuima kuju (reprod 1.1 ja 1.2). Tema tõlgenduses on mõtleja ibsenlikult dramaatiline, seda väljendab keha dünaamiline poos, käele toetuva pea raskus, näo miimika. Rodini teine samateemaline kuju kannab tiitlit Mõte. See on portree noorest naisest, kes tervenisti kängitsetud marmorblokki ja vaid longus tanutatud pea ulatub välja, lõug kivvi vajunult (reprod 2.1 ja 2.2). Neis kahes kujus on võimendunult leidnud väljenduse soospetsiifika: MEES on kujutatud aktiivsena, tegutsejana, subjektina,
otsingud 3)ühisk uued suundumused DADAISM 1916-22: Isel: 1)rangelt võttes polnud kunstistiil 2)ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-see ongi uudne 3)eitada senist kunsti 4)ideaaliks oli ,,suur eimiski, tühjus, auk" 5)bruitism-esemete üheagne kakofooniline kokkumäng 6)imponeeris juhuslikkus maalis ja skulptuuris 7)programmiks oli selle puudumine Esin: J(hans) Arp(zürich)- tegi puust kujundeid, kolaazid rebitud paberist F.Picabia(newyork)- maal, reprod tehnilistest joonistustest, esemed ,,Tuletikunaine" G.Grosz(berl)- dadaistlik fotomontaaz K.Schwittwrs(hannover)-"maalile" lisatud esemed(nöörijup,võrkaiatükid) M.Ernst(kölnis) grotesk purustava militarismi üle T.Tzara(pariis); M.Duchamp(newyork)- nn Ready-made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. Pissuaar ,,Purskkaev", ,,Mona Lisa". Tekkimine: Zürichis, I ms ajendil, ühiskonna , kultuuri, luule ja kunsti totaalne eitamine
Need sõlmpunktid tähistavad mingisuguseid kultuuriliselt olulisi murranguid, millele on omistatud märgilisi tähendusi. Kuid kuna kultuuriliste katkestuste kõrval esindavad need aastaarvud üheaegselt ka kultuuriliste protsesside järjepidevust, ei pea vastus piirduma ainult konkreetse aastarvuga. Ajamääratlusele võiks läheneda kui võtmele, mis seostub ajastu üldise kultuurilise tausta ja/või konkreetsete tüvitekstidega. - Valige 2 pilti (fotod, kunstiteoste reprod vm), mis avavad ning iseloomustavad valitud kahte perioodi. Pilte võib leida kas internetist või ise skaneerida. Sobivad erinevad levinumad failiformaadid, faili suurus võib olla kuni 1 Mb. - Sõnastage märkuste lahtrisse piltidele allkirjad, milles tutvustage valitud pildimaterjali. - Põhjendage ja selgitage oma valikut ning kujutatu seost vaatlusaluse perioodiga. Mõlemast allkirjast peab ühemõtteliselt selguma, kumba perioodi nendega visualiseerite.
luuletused, automaatkirjutamise rakendamine, dogmade, loogilise mõtlemise eitamine, ekspressionismi vaba värvikasutus, kubistide kollaaz, Tzara: dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma. Väikekodanlase rööpast välja löömine. Sokiteraapia. Kunstnikud: Hans Arp- puust kujundid; kollaazid juhuslikult paberi rebimisest tekkinud tükkidest, Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), ajakiri ,,391". Ray Schwitters- ,,maalile" lisatud esemed: nöörijupid, võrkaiatükid. Schwitteri sammas, iga päev lisati sellele uusi elust pärit asjakesi: sigar, trammipilet, lõpuks kasvas sammas laeni, tehti lakke auk ja jätkati II korrusel. Max Ernst- grotesk purustava militarismi üle Tzara; Duchamp-nn Ready- made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena.
loojangud tõid talle ,,Vene Rembrandti" austava nime. Järjekordne netiotsing tasus end kuhjaga ära, silme ees rullus lahti puhas ilu. ,, The White Dream" (isegi tõlkida ei julgenud) ei ole lihtsalt võimalik. See ongi ainult unenägu, pehme, valge ja ääretult lummav. Inimene ei tohiks niimoodi maalida, valus on vaadata. Näitusel olnud ,,Talvemaastik Loojuva päikesega" tundus päikeseloojangu saagas üks tagasihoidlikumaid olevat. Aga tema oli esimene ( teised Kleveri maalid-reprod tulid kahjuks arvutiekraanilt ja lainena), üksinda seinal ja teistest seinalolijatest peajagu üle. Ja huvitav on see, et koju seinale ma tema pilte ei tahaks. Sellised asjad on mujal vaatamiseks. Ainult ühe riputaks üles: ,,Bild Wilder Wein" erepunaste lehtedega seinalt alla looklev metsviinapuu. Väikeses kambris on muinasjuttude ja jõulutuba. Loomulikult langes esimene pilk väga tuttavale asjale, Lüüdia Vallimäe-Marki Lumeeide illustratsioonidele
„Suzanna suplemine“ Jean-Baptiste Santerr 8 koopia original 9 REPRO Trükipilt postkaardil, raamatus, õpikus mõnest maalist. Väga erinevate mõõtmetega, tavalselt värvilised. “Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast” Andeka harrastuskunstniku Paul Kammi kuni 45 reprot. eluloo ja tööde raamat. Fotod ja reprod 10 ARHITEKTUUR ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitatakse mitmeti Tartu Ülikooli peahoone 1804–1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi, endise Maarja kiriku varemetele. sakraalarhitektuur (tempel, kirik, kabel);
heledate värvide taga peidus. Värvid ei ole just tavalised ja see häirib mind, kuid mitte halvas mõttes, just seepärast see meeldibki mulle.5 Kuid kas on siis häirivus kunstis hea? Ma arvan küll. See aitab kindlasti teosel inimesele meelde jääda ja aitab kunstnikul väljendada oma tundeid just nii nagu ta tahab. Häirivus paneb mõtlema küsimustele nagu: miks ja milleks, kuna niisama kunstis ei tehta midagi. Essees käsitletud teoste reprod: Sissepakitud Berliini riigipäevahoone 3 https://et.wikipedia.org/wiki/Isa_ja_poeg 4 https://en.wikipedia.org/wiki/The_Treachery_of_Images 5 https://en.wikipedia.org/wiki/Big_Electric_Chair 3 Tubakatootet koos hoiatavate piltide ja kirjadega. 4 Sissepakitud Berliini riigipäevahoone
Man Ray oli dadaistliku ja sürrealisliku liikumise keskseid kujusid. Kuigi ta oli väga mitmekülgne kunstnik, peetakse tema panust suurimaks fotograafia vallas. Ta on kaasaegse fotograafia tähtsamaid ja tuntumaid teerajajaid. Samas lõi Ray ka maale, lühifilme, kolaaze, assamblaaze ja skulptuure. Valisin Man Ray ja tema teosed oma uurimisaluseks, kuna ta on peamiselt tuntud kui fotokunstnik ja mind huvitab fotograafia. Internetipõhise referaadi tarvis on fotod materjalina paremad kui reprod maalidest, mida galeriis näinud pole, kuna must-valgete fotode puhul ei ole kuigi olulised värvid, mõõdud, ega tekstuur. Lisaks on tema lühifilmid lihtsasti kättesaadavad. Peaasjalikult on minu arvates tegemist aga mitmekülgse ja uuendusliku kunstnikuga, kes vääris minu silmis uurimist. 1. Elu ja kunst Man Ray ehk sünninimega Emmanuel Radnitzky (1890-1976) sündis Philadelphias vene-juudi immigrantide peres ja kasvas üles New Yorgis. 1911 muutsid Radnitzkyd oma perekonnanime
Teine mõiste osutab vastipidiselt protsessile- eelneva info häirivale mõljule uue info omandamisel. · Rohkem kui sajand tagasi uuris Hermann Ebbinghaus mehhaaniliselt omandatu unustamse kiirust eksperimentaalselt ja tegi kindlaks, et eriti intensiiven on unustaine esimese tunni vältel peale omandamist.(oli 1 esimesi, kes hakkas psüühilisi nähtusi mõõtma). · Reprodutseerimine: on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses. Endale reprod. tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemetest, olenditest, situatsioonidest. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal repro tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Liigid: äratundmine(valdavalt passiivne, mitteteadlik protsess, mis teadvustub tagajärjena-tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena), meenutamine (on valiv nagu ka omandamine), mäletamine/
serigraafia. Jäljendatakse koomikseid, reklaami, ajakirju jne. USA. Roy Lichtenstein allutas oma stiili koomikiste joonistuslaadile ja kattis teosed täppidega, nii et need sarnanesid trükipildi rastrile, võttis maalil kasutusele kõnemullid ja hüüatused. Andy Warhol püüdles anonüümse kunsti poole, ühendas serigraafiat ja fotokunsti maalikunstiga. Tom Wesselmann teeb kollaazi ning maalib tasapinnalisi erootilisi naisakte. Inglismaa. Francis Bacon`i teoste aluseks on fotod või reprod, mille ta teeb koledaks kujundiliselt, aga värvivalik on alati kaunis. Henry Moore oli skulptor, kes toetus arhailisele kunstile, sai hulgaliselt suurte kujude tellimusi; poolabstraktne, mõjutas paljude loomingut. Richard Hamilton maalib naivistlikke pilte, millele lisab kommertstrükistelt väljalõikeid ja banaalseid fotosid, on inglise popkunsti rajajaid. Op-kunst, kineetiline kunst, minimalism
kommertstrükistest, plakatitest, eriti koomiksitest. Tema maal säilitab koomiksipildile omase primitiivselt tingliku joonistuse ja koloriidi, väljarebituna koomiksirea kontekstist, kus tal oli kindel süzeeline tähendus, kaob täielikult. Eriti iseloomulik tema teostel oli korrapärane punktistik, mis jäljendab trükipilti. Ta jäljendas samas punktiirimaneeris ja labastatud koloriidiga ka moodsa kunsti klassikute E. Manet, P. Picasso, P. Cezanne teoseid, vihjates et selline kunst, selle reprod on muutunud massikunsti osaks. Andy Warholi peetakse kõige kuulsamaks, järjekindlamaks ja mõjurikkamaks popkunstnikuks. Ta alustas reklaamijoonistajana. Kõik tema teosed kujutavad ilma kommentaarita või tõlgenduseta objekte või nähtusi. Nt 32-st pildist koosnev maalidesari, kujutatud Campbelli firma purgisuppe. Sama banaalsed on ka tema teised motiivid -dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, sammude skeemid tantsuõpikust, fotod
Kuidas seostub teiste hindamiskriteeriumitega? Orgaaniline ühtsus, väljenduslikkus, tõetruudus jm. 7. Selgitage historitsismi (Savile) põhimõisteid Eksistentsi klausel ainult füüsiline kestmine pole ajaproovi läbimiseks piisav. On olemas teoseid, mis on eksisteerinud kaua aega, aga pole palju tähelepanu saanud. Füüsiline eksistents ei ole tarviklik. Teos võib läbida ajaproovi, isegi kui ta on hävinud. Adekvaatsete reprod, koopiad. Ajaproovi võivad ka läbida ennasthävitavad skulptuurid. Tähelepanu klausel tähelepanu peab olema huvitu st huvi teosele teose enese pärast. Teos peab tähelepanu all olema teatud tõlgenduse võtmes. Ajaproovi ei saa läbida võõrale tõlgendusele tuginedes. Mõistmine ja kogemine peab käima läbi sobiva kanoonilise tõlgenduse, mis ajas ei muutu. Parim võimalik tõlgendus, mida on võimalik loomise ajaloolist konteksti arvestades saada.
Kunstiliigid, kunstivoolud, kunstnik, kunstniku looming tervikuna? 7. Selgitage historitsismi (Savile) põhimõisteid. Savile: “…kunstiteos elab turvaliselt üle ajaproovi, kui see püsib piisavalt pika perioodi jooksul sobivas tõlgenduses tähelepanu all…” 1) Eksistentsi klausel (mis tähendab „survive“?) - füüsiline eksistents ei ole piisav ega tarvilik; teos võib läbida ka ajaproovi isegi siis, kui ta on hävinud (koopiad, reprod). 2) Tähelepanu klausel (mil moel tähelepanu all?) - tähelepanu peab olema huvitu – st huvi teosele teose enese pärast (esteetiline); teatud (õige/parim – tavaliselt kattub autori omaga) tõlgendus, mis ajas ei muutu. 3) Permanentsuse klausel (kui kaua?) - kvantitatiivsel/arvuga ei saa määrata; pealegi pole ajaproovi läbimine jah-ei, vaid määra küsimus. 4) Subjekti klausel (kelle tähelepanu
tõsiasjale, et kaasaegse suurlinna elaniku visuaalne maailm koosneb peamiselt punktidest kas tv-ekraanil või trükipildis. Punktistik kordubki väga erinevaainelistes teostes, ka maastikumaalides. Motiivik pole aga loodus, vaid banaalsed, ilutsevad postkaardid või ajalehtede reklaamiküljed, looduse peegeldumine kommertskultuuris. Lichtenstein jäljendab samas punktimaneeris ja labastatud koloriidiga ka moodsa kunsti klassikute teoseid, vihjates, et selline kunst või õigemini selle reprod on muutunud massikunsti osaks. Lichtensteini teosed ei hinda kommertskultuuri ei heaks ega halvaks, kuid igatahes kujutamisvääriliseks. Punktide kasutamine tema hilisemas loomingus jätkub, kuid muutub formaalsemaks ja dekoratiivsemaks, nendega ta kaunistab ka keraamilisi objekte, näiteks kohviserviise. Teoseid: ,,M-Maybe" (1965), ,,Kui ma avasin tule" (1964). JAMES ROSENQUIST (s.1933) Rosenquist oli samuti huvitatud kommertstrükistest
serigraafia. Jäljendatakse koomikseid, reklaami, ajakirju jne. USA. Roy Lichtenstein allutas oma stiili koomikiste joonistuslaadile ja kattis teosed täppidega, nii et need sarnanesid trükipildi rastrile, võttis maalil kasutusele kõnemullid ja hüüatused. Andy Warhol püüdles anonüümse kunsti poole, ühendas serigraafiat ja fotokunsti maalikunstiga. Tom Wesselmann teeb kollaazi ning maalib tasapinnalisi erootilisi naisakte. Inglismaa. Francis Bacon`i teoste aluseks on fotod või reprod, mille ta teeb koledaks kujundiliselt, aga värvivalik on alati kaunis. Henry Moore oli skulptor, kes toetus arhailisele kunstile, sai hulgaliselt suurte kujude tellimusi; poolabstraktne, mõjutas paljude loomingut. Richard Hamilton maalib naivistlikke pilte, millele lisab kommertstrükistelt väljalõikeid ja banaalseid fotosid, on inglise popkunsti rajajaid. Op-kunst, kineetiline kunst, minimalism
punktidest – kas tv-ekraanil või trükipildis. Punktistik kordubki väga erinevaainelistes teostes, ka maastikumaalides. Motiivik pole aga loodus, vaid banaalsed, ilutsevad postkaardid või ajalehtede reklaamiküljed, looduse peegeldumine kommertskultuuris. Lichtenstein jäljendab samas punktimaneeris ja labastatud koloriidiga ka moodsa kunsti klassikute teoseid, vihjates, et selline kunst või õigemini selle reprod on muutunud massikunsti osaks. Lichtensteini teosed ei hinda kommertskultuuri ei heaks ega halvaks, kuid igatahes kujutamisvääriliseks. Punktide kasutamine tema hilisemas loomingus jätkub, kuid muutub formaalsemaks ja dekoratiivsemaks, nendega ta kaunistab ka keraamilisi objekte, näiteks kohviserviise. Teoseid: „M-Maybe“ (1965), „Kui ma avasin tule“ (1964). Roy Lichtenstein (1923 – 1997): Uppuv tüdruk (1963)
suurlinna elaniku visuaalne maailm koosneb peamiselt punktidest kas tv-ekraanil või trükipildis. Punktistik kordubki väga erinevaainelistes teostes, ka maastikumaalides. Motiivik pole aga loodus, vaid banaalsed, ilutsevad postkaardid või ajalehtede reklaamiküljed, looduse peegeldumine kommertskultuuris. Lichtenstein jäljendab samas punktimaneeris ja labastatud koloriidiga ka moodsa kunsti klassikute teoseid, vihjates, et selline kunst või õigemini selle reprod on muutunud massikunsti osaks. Lichtensteini teosed ei hinda kommertskultuuri ei heaks ega halvaks, kuid igatahes kujutamisvääriliseks. Punktide kasutamine tema hilisemas loomingus jätkub, kuid muutub formaalsemaks ja dekoratiivsemaks, nendega ta kaunistab ka keraamilisi objekte, näiteks kohviserviise. Teoseid: ,,M-Maybe" (1965), ,,Kui ma avasin tule" (1964). JAMES ROSENQUIST (s.1933) Rosenquist oli samuti huvitatud kommertstrükistest. Ta oli varem plakatimaalijana
punktidest kas tv-ekraanil või trükipildis. Punktistik kordubki väga erinevaainelistes teostes, ka maastikumaalides. Motiivik pole aga loodus, vaid banaalsed, ilutsevad postkaardid või ajalehtede reklaamiküljed, looduse peegeldumine kommertskultuuris. Lichtenstein jäljendab samas punktimaneeris ja labastatud koloriidiga ka moodsa kunsti klassikute teoseid, vihjates, et selline kunst või õigemini selle reprod on muutunud massikunsti osaks. Lichtensteini teosed ei hinda kommertskultuuri ei heaks ega halvaks, kuid igatahes kujutamisvääriliseks. Punktide kasutamine tema hilisemas loomingus jätkub, kuid muutub formaalsemaks ja dekoratiivsemaks, nendega ta kaunistab ka keraamilisi objekte, näiteks kohviserviise. Teoseid: ,,M-Maybe" (1965), ,,Kui ma avasin tule" (1964). JAMES ROSENQUIST (s.1933) Rosenquist oli samuti huvitatud kommertstrükistest. Ta oli varem plakatimaalijana töötades
A., D. J. Han, J. Y. Jeong, J. H. Choi, Y. S. furters formulated with 5% and 12% fat. Meat Science Choi, H. Y. Kim, H.-D. Paik, and C. J. Kim 2008. 48(1–2):169–180. Effect of kimchi powder level and drying methods on 166 Chapter 7 quality characteristics of breakfast sausage. Meat Mourot, J., and D. Hermier. 2001. Lipids in monogastric Science 80(3):708–714. animal meat. Reprod. Nutr. Dev. 41:109–118. Li-Chan, E., S. Nakai, and D. F. Wood. 1985. Niñoles, L., G. Clemente, S. Ventanas, and J. Benedito. Relationship between functional (fat binding, emulsi- 2007. Quality assessment of Iberian pigs through fying) and physicochemical properties of muscle pro- backfat ultrasound characterization and fatty acid teins. Effects of heating, freezing, pH and species. composition. Meat Science 76(1):102–111.
annaabi.ee 
