Nimetu
biomassi alla võib lugeda tapamajade ja kalatöötlemise jääke, sõnnikut ja nendest toodetavat
biogaasi. Eestis on küll biogaasi järgi sõnnikule ka parem alternatiiv: vanad prügimäed. Isegi
aastakümneid vanu jäätmeid võidakse kasutada loodussõbralikult, kogudes jäätmete lagunemise
teel tekkivat biogaasi. Prügi sisse paigaldatakse magistraaltorud, mis koguvad gaasi. Seejärel
pumbatakse biogaas kokku ja teda võib kasutada samamoodi kui tavalist maagaasi. Biogaasi
saadakse ka reoveepuhastussetetest, olmejäätmest või muust rohkesti orgaanilist ainet sisaldavast
lägast; kõike seda kääritatakse kinnises anumas, mida nimetatakse biogaasigeneraatoriks.
Käärimine toimub kindlal temperatuuril (+30-60C)
ja kestab ühest nädalast kuni ühe kuuni. Suur
osa saadavast biogaasist kulub generaatori enda kütteks, kuid sellegipoolest jääb üle ka kõrge
kütteväärtusega biogaasi, mida sobib kasutada kütteks, mootorikütuseks võ valgustuseks
annaabi.ee 
