Inimmõju hüdrosfäärile Keila jõe näitel
Jõe seisund on kohati väga halb. Seda seisundit mõjutavad tehased,kel kas puuduvad või on
amortiseerunud puhastusseadmed.Kuigi tähelepanu on viimasel ajal pööratu tootmishoonetest
väljuvale reoveele.Siiski probleemiks on inimesed,kel pole kanalistasiooni juhivad oma
heitveed jõkke. Just, selline hull seis on Viliveres ning Saku vallas,mis on pole ühendatud
ühisveesüsteemiga.Saku vallal on kavas lähimate aastate jooksul veetrass rajada.Kohilagi on
teinud märkimisväärset tööd reosvete paisamises Keila jõkke.Hea näide on Salutaguse
pärmitehas.
Saasteainete sisaldus jõe vees sõltub lisaks jõkke jõudvale koormusele oluliselt ka aasta
äravoolurežiimist ning toitainete võimalikust peetusest jõesängis.
Saastatus mõjutab ka kalade populatsiooni. Kalade liikide arv on vähenenud Kiisa lõigus,kus
ongi üks suurimaid reostatuse asupaiki.
Kuid Kohilast ülesvoolu on kalastiku kesise seisundi põhjuseks jõel olevad paisud, mis