Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse
Vajalike ja võimalike piiranguvööndite ulatus varieerub suurtes piirides. Paide
maapinnalähedast põhjaveekihti kasutav veehaare rajati linnast välja looduslikule metsaalale
(joonis 8), kus veehaarde ümbruses on kilomeetri raadiuses looduslik mets. Veehaarde
planeerimisel hinnati olukorda ja leiti, et sellise toodanguga (kuni 2000 m3/ööpäevas)
veehaardele piisab sanitaarkaitseala kehtestamisest, kui arvutatud III piirangute vööndis
reostusobjektid korrastatakse. Loodeti ka allikalise Vodja jõe reostust tõkestavale mõjule.
Paide linna vahetus läheduses pole põhjaveehaardele paremat kohta ja sügavate
veekihtide kasutamine oleks nõudnud kulukamat veetöötlust. See näide tõestab veelkord
vajadust säilitada asulate ümber looduslik ala, kuhu on võimalik rajada veehaare, kui senised
kaevud tiheasustusalal peaksid reostuma või nende vesi vajab kulukamat veetöötlust (näiteks
fluoriooni või raadiumi kõrvaldamist).
annaabi.ee 
