1. Dateeri renessanssiajastu. 14.-17. Sajand; 13. Ja 14. Saj eelrenessanss; 15. Saj vararenessanss; 16 saj kõrgrenessanss 2. Mis muutusi toimus renessanssiajastul ehituskunstis? Horisontaalne joon tasakaal sisekujunduses palju kaunistusi mannerism kõrgreljeef ja skulptuur mööblis nt mustpeade maja 3. Iseloomusta renessanssiajastu palazzot. Jõuka itaalia pere elamu, kindluse sarnane, 1 sissepääs ja hoonel siseõu, 3 korruseline ja koosneb 4 tiivast, katus madala, aknad muutusid alt üles suuremaks. 4. Mis on rustikaalne? ruraalne 5. Mis on kuldlõige? formaat mille abil püüti anda kunstiteosele ideaalne propotsioon 6. Mis muutusi toimus renessanssiajastul maalikunstis? seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal tihedamini maalitakse maastiku ja olustikumaale domineerib religioosne ainestik
Renessanssiajastu kirjanikud ITAALIA: Dante Alighieri (1265-1321) - luuletaja - esimene teos: ''Uus elu'', mis sisaldas proosat ja luulet, ta kirjutas seal armastusest oma muusa Beatrice'i vastu. - ''Pidusöök'' - enstüklopeedia - tema arvates on inimmõistus piiratud ning ülimaid printsiipe saab tunnetada ainult usu kaudu - ''Jumalik komöödia'' kokkuvõte keskaja kultuurist; oma filosoofilise isikupära tõttu on see itaalia kirjanduse tippsaavutus (''komöödia'' oli kurva alguse ning õnneliku lõpuga teos; ''jumalik'' lisati alles 16. sajand ülima luulemeisterlikkuse rõhutamiseks) Francesco Petrarca (1304-1374) - humanismi suurkuju Itaalias; silmapaistev poeet, mõtleja ning teadlane - uuris antiikkrijandust - mahukaim värsstoos: ''Africa'' (Romma ja Kartaago võitlus, kus Rooma tuleb võitjaks) - hinnatumad loomingud on koondatud ''Laulude raamatusse'' Giovanni Boccaccio (1313-1375) - kirjutas novelle -...
Renessanss III ja IV põlvkond III põlvkond (sünd. 1440-1460; tegevusaeg 1490-1520). Sel perioodil arenesid renessansslikud juured muusikas täiuseni. Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad. Kompositsioonis eelistati selget liigendust, sümmeetrilist ülesehitust. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt tekstist. Häälte kooskõla mängib järjest suuremat rolli ning polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muusikalist väljendust. 15.- ja 16. sajandi vahetusel leiutati nooditrüki tehnika ja suur osa Josquini loomingust on juba tema eluajal trükis ilmunud. Esimene ja kuulsaim trükkal oli Veneetsiast- Petrucci. Josquin valdab vabalt eelmise perioodi mõistuspärast ja keerukat tehnikat aga kuulamisel tabamatu struktuuri asemel on ta teostes lihtne ja selge kord. Esindajad: Jacob Obrecht, Josquin Desprez, Heinrich Isaac. ...
Kordamine muusikaajalookontrolltööks 09.12.2008 Tuuli Varik Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks Teemad: 1. Renessanss 2. Uued laulud renessansi ajastul 3. Renessanssiajastu instrumentaalmuusika ja esimesed suurteosed Renessanss Renessanssi ajastu peamised tekke põhjused: katoliku kiriku võim hakkas kõikuma, mida õõnestasid teaduse avastusedsaavutused talupoegade sagedased ülestõusud tekkis uus jõukas ühiskonnakiht kodanlus, see klass eilas linnades, kus valitses uus elukorraldus, parem elujärg. Kõik see lõi soodsa pinnase keskaja vaimu eitavale elutunnetusele.
humanisimi, taassünni ja vapustas keskaegset mõttemaailma. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest kaotab aktuaalsuse. Esile tõusis inimese individuaalsus. Humanism renessanssliku maailmavaate teljeks peetakse humanismi, veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu, kui nenede isiklike omaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik. 2 1450 J. Gutenberg leiutab trükikunsti. Lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15 saj. Saksamaal 3 Renessanssiajastu arhitektuur Itaalias: Itaalia ei võtnud vastu gooti stiili. Kõige vanem ja levinum lossitüüp on range kindluse taoline palazzo. Palazzod ehitati suurtest tahumata kividest. Teine ja kolmas korrus on tahumata pinnakividest, rõhutati horisontaalsust. Palazzod ülikute jaoks, pakkusid kaitset. Võetakse kasutusele tsentraalehitus kiriku püstitamisel. Kõige suurejoonelisem kirikuehitis on Peetri kirik, Vatikanis. 1 Bosch - Heinakuhi, Madalmaad
Renessanss versus 21.sajand Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ning tähistab tagasipöördumist, sest 16.sajandil pöörduti Itaalias tagasi Vana-Kreeka kultuuri ja ideaalide juurde. Renessanssiajastu ajavahemikuks on 14.-16.sajand. Renessanssi olulisimad jooned on teaduse areng, kiriku tähtsuse vähenemine, eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas, inimese uuesti leidmine ning esiplaanile seadmine. Jõudsalt hakkasid arenema kaubandus, tööstus, maadeavastused ning järjest rohkem tekkis uusi leiutisi. Tähtsaimaks maadeavastuseks oli kindlasti C. Columbuse avastatud “Uus Maailm”, mis seadis kahtluse alla vana klassikalise maailmavaate
Hakati seostama teost ja autori. 4) Milline muusika saab renessanssiajastul kunstmuusikas eriti populaarseks? Instrumentaalmuusika 5) Kuidas saab esitada renessanssiaegset mitmehäälset ilmalikku muusikat? Kõiki hääli võib laulda Kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel Hääli võib vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel Kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides 6) Mis oli renessanssiajastul muusikas ideaaliks? Humanistlik mõtlemine 7) Nimeta renessanssiajastu heliloojate kuulsaim koolkond! Madalmaade koolkond 8) Nimeta madalmaade koolkonna tähtsamad žanrid! Missa motett ilmalik polüfooniline laul 9) Mis on polüfoonia? Mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest. 10) Mis on kaanon? Kaanon on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud.
1. Barokiajastu iseloomulikud jooned linnaehituses. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, rikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad. Linnaehituse inspiratsiooniks on renessanssiajastu ideaallinnade planeeringud. Baroki linnade jaoks oli oluline luua linn, mis oleks pühendatud inimestele ja heale sotsiaalsele elule. ➢ Metropoli ilme - suurlinn 200 000 - 400 000 elanikke ➢ Avatud väljakud - väljakukompleksid, suurejoonelised väljakud ➢ Esindusväljak - ehk linna peaväljak ➢ Langeva varju- ja valgusemänguga tänavad ➢ Arenenud pargi kultuur: suveresidentsid, pargid ja ümberplaneeritud jahimaad
tähtsustamise tõttu. 5. Antiigi pärandiga oli võimalik lähemalt tutvuda Pompeji ja Herculaneumi linnas, mis tuha alt välja kaevati ja milles oli antiigi pärand hästi säilinud. 7. Klassitsismi periodiseeritakse üldiselt: 1. Varaklassitsism (1770-1800) 2. Kõrgklassitsism (1800-1830) Prantsusmaal: 1. Louis XVI stiil (1760-1790) 2. Direktooriumistiil (1790-1800) 3. Ampiirstiil (1800-1820) Õ.lk 179 2. Klassitsismiajal kasvas itaalia renessanssiajastu arhitekti Andrea Pallachio mõju. Temast lähtuvat arhitektuuristiili nimetatakse pallachionismiks. 3. Klassitsistlikule stiilile viitab hoone fassaad. 4. Klassitsistlik sisekujundus oli võimalikult sümmeetriline, lihtne ning samal ajal range. Kasutati ka erinevaid motiive nagu näiteks hammaslõiget, meandrit ja helmisnööri. 5. Esimesed Ameerika Ühendriikide klassitsistlikus stiilis ühiskondlikud hooned on Valge Maja,
joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana.(http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci). Leonardo da Vinci looming on kunstniku äärmiselt suurtele võimetele vaatamata väikesearvuline.Maalialast tegevust pidurdas töö mitmel huvialal ja tegevussfääri sagedane muutumine.Seetõttu jäid paljud alustatud kavatsused lõpetamata. (peatükke kunstiajaloost lk 94).Leonardo oli renessanssiajastu inimeste tüüpilisim ja ka kõige täiuslikum esindaja.Tema loomingulised võimed leidsid rakendust peaaegu kõigil vaimse tegevuse aladel.Ta oli maalija,skulptor,graafik,arhitekt,teadlane-leidur, kirjanik, edukas õukondlane jne. Kusjuures tema saavutused kõigil neil aladel olid väljapaistvad.Leonrado pidevalt otsiva ja rahutu vaimu,töötahte ja töövõime ees tunti aukartust juba 16.sajandil,tuntakse nüüd ja ka edaspidi.Leonardo maale on
EDGAR DEGAS (1834-1917) Edgar de Gas sündis 19.juulil 1834.a. Pariisi pankuri peres. Tema isa oli tulnud noore mehena Pariisi, rajanud Napoli kaubanduskeskuse ja abiellunud. Pere vanima pojana oleks Degas pidanud minema isa jälgedes. Pärast lütseumi lõpetamist astus ta Pariisi Ülikooli õigusteaduskonda, kuid tänu kangekaelsusele saab isalt loa pühenduda maalikunstile. Katkestanud juuraõpingud alustab kunstiõpingutega. Külastab Itaaliat, kus viibib mõned aastad ja tutvub renessanssiajastu meistriteostega.Tuleb tagasi Pariisi, kus avab ateljee ja otsustab kirjutada enda perekonnanime eesliitega kokku. Noore Degasi parim töö on ,,Bellelli perekond". Selle teosega tõstis ta mässu kehtivate esteetikanõuete vastu. Ametlik salongiportree pidi olema fotograafiliselt täpne ja komponeeritud hetkejäädvustus. Degasi figuurid ei poseeri nagu teiste kaasaegsete foto- graafilistel maalidel, vaid tema figuurid on keskendunud üksteisele. Mustas leinarüüs
REFERAAT Leonardo da Vinci Sisukord: 1) Sissejuhatus 2) Elulugu 3) Looming 4) Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Leonardo da Vinci oli itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessanssiajastu mitmekülgseim geenius. Teda peetakse maailma suurimaks maalikunstnikuks. Kuid maalikunst oli üksnes väikeseks osaks tema elust. Ta oli ka astronoom, leiutaja, teadlane. Ta lahkas laipu, mõtles välja lavaefekte teatri tarvis, lõbustas end mehaaniliste mänguasjade, muusikainstrumente leiutamisega, konstrueeris lennumasinaid ja relvi, ehitas kindluseid ja kanaleid. Elulugu Leonardo da Vinci (1452 - 1519) sündis Firenze lähedal Vinci külas ühe notari
. “Kristuse kiusatus” “Stseenid Moosese elust” 7 KOKKUVÕTE Antud referaat käsitleb Sixtuse kabelit ja selle kunstiväärtusi. Üles on märgitud kabeli tähtsamad kunstitööd ning nende autorid. Sixtuse kabelit peetakse üheks renessanssiajastu kunstnike tööde kogumiks. Sinna on freskosid teinud erinevad renessanssiajakunstnikud, kelle hulka kuuluvad Raffael, Bernini, Sandro Boticelli ning Pietro Perugino. 8 KASUTATUD MATERJALID 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Sistine_Chapel 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Michelangelo 3. Alison Cole “Renessanss” lk 56, 57 4.http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/michelangelo/tekst.
Muutused jumalateenistuse põhialustes ja liturgias. Muusikal suur kasvatuslik tähtsus. Koguduse kaasamine jumalateenistusel läbi koguduselaulu 38. Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? Giovanni Pierluigi da Palestrina 39. Millised zanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! Missa, motett, hümn. Muusika on lihtsa meloodiaga ja rahulik 40. Nimeta renessanssiajastu heliloojaid (min. 3-4)! Josquin Desprez, Guillaume Dufay, Guillaume de Machaut, Johannes Ockeghem 41. Nimeta vanamuusikaansambleid Eestis! Heinavanker, Linnamuusikud
Klassitsistliku arhitektuuri eeskujud o Püüdis eekujuks võtta antiikehitisi, nii üldlahenduses, kui ka üksikasjades. Mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas ning anti välja raamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. o Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude eesmärgiks nii ilus ehitis, kui ka arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. o Suurenes ka renessanssiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit(üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikust(antiiktempli osafassaadi meenutav väljaehitis.) Üldiseloomustus o Ei nõutud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist.
probleemid. Tööd: San Zeno kiriku altarimaalid Veronas; ,,ristlöödud kristus". Kasutas laemaalidel kaevuluugi põhimõtet. Veneetsia. Siin valitsesid Bütsansi mõjud . Bellini Giovanni Bellini (1430-1516). Algul Manteia? mõju all. Lõi omaette stiili minnes üle õlimaalile. Iseloomulik sinine värv. Tegi palju Madonna pilte . Pea polnud maalidel mitte otse vaid kergelt pöördes. Teinud ka alasti maale. Itaalia kõrgrenessanss Leonardo da Vinci (1452-1519) Tüüpiline renessanssiajastu inimene. Inimene Universaal: arhitekt, maalija, skulptor, muusik, luuletaja, loodusteadlane, leiutaja. 1482 kutsus Sfortsade? Perekond ta Milanosse. Sellest perioodist : Madonna kaljukoopas 1495-97 lõi ta Püha Õhtusöömaaja. 1501 asus ta Firenzesse kus ta pidi Palazzo Veccho seinale maalima Anghiase lahingu. Maalis Firenzes tõenäoliselt ,,Mona Lisa". Väidetavalt Firenze aadliku naisest. Kasutas Sfumato tehnikat. Kujutas esimesena portreedel käsi. Da Vici õige kuulsus hakkas20 s. 1517
" Romaan ,,Noore Wertheri kannatused" Hella südame ja hingega poeet. Armub Charlottesse, kes on juba kihlatud. Werther lõpetab elu enesetapuga. Lugu inimesest, kes ei suuda oma õnne eest võidelda. Saab kutse Weimari õukonda, mille ta vastu võtab. Tegeleb riigiasjade+ kirjaniku tööga. Euroopa reiside muljed on loomingus. ,,Egmont" madalmaade vabadusvõitlusest. Suundub antiikaega ,,Iphigeneia Taurises" (trooja sõja müütide ainetel). Renessanssiajastu kuulsast poeedist ,,torqeato Tasso" Järgmiste teostega pöördub tagasi kaasaegsasse perioodi ,,WilhelmMeistri õpiaastad", ,,Wilhelm Meister rännuaastad" kunstiku elu kujunemine. ,,Kõik mis meiega juhtub ja jätab jälgi, soodustab märkamatult meie arenemist" ,,Igasuguseid kahtlused saan kõrvaldada üksnes tegutsemisega" ,,üksned tegu tõestab armastuse jõudu". Draamade ja tragöödiaga ilmuv luulet, keeleliselt väga heal tasemel
Seda argimõtetest vabana ja keskendunult vaadeldes muutub inimese meel iseeneslikult puhtaks ja rahulikuks. Mandala keskel on Avalokitesvarat kujutav lootoseõis, see toob kõigile olenditele armastust ja kaastunnet ning vabastab kannatustest. Valmissaanud liivamandala pühitakse kokku ja annetatakse kõigile olenditele, heites selle vette või tuulde. http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=427 Infootsingu täiendus Aimar Uibo 5. Michelangelo Buonarotti Pieta on üks tuntumaid renessanssiajastu meistritöid, mis asub Püha Peetruse katedraalis Vatikanis Roomas. Marmorist raiutud teos valmis 1499. aastal ja oli planeeritud kardinal Jean de Billheresi hauamonumendiks.Skulptuur kujutab elusuuruses figuured, kergelt langetatud peaga Neitsi Maarjat, kes hoiab põlvedel ristilt allavõetud Jeesust.Poja kätel võib näha naelte jälgi, pea on langenud kuklasse, surmakangestus pole veel jõudnud haarata tema keha.
gregooriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti 16 saj oluline nn paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. motett teine põhizanr, erineb oluliselt varasemast motetist. 15 saj kaotab motett oma isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse. Renessanssiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul, tavaliselt on aluseks missa mõne propriumi osa tekst, võis aga kuuluda ka vesprisse või mõnda teise tunniteenistusse. Kasutati vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut, samuti tuli ette piduliktõsiste ilmalike tekstidega pühendusmotette. sansoon prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus, oli valdavalt neljahäälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile
Mul on abikaasa, kellele ma kuulun täielikult, ja minu lasteks on mu looming," on kunstnik iseloomustanud oma eraelu. Teda mõistev naine pidanuks olema äärmiselt tark ning suure taktitundega. Ja siiski leidis just selline naine olgugi et hilja (kunstnik oli siis juba 60-aastane) tee Michelangelo ellu. Kunstnik tutvus Vittoria Colonarraga, Urbano hertsogi lapselapse ja tuntud väejuhi markii Pescaro lesega. Naine huvitus teadusest, filosoofiast ning religioonist, ta oli renessanssiajastu tuntud poetess. Paar suhtles tihedalt kümme aastat, kuni naise surmani, mis mõjus Michelangelole rängalt. Sõprus Vittoria Colannaga aitas pehmendada kunstnikule osaks saanud kaotusi esmalt kaotas ta isa, seejärel vennad. Sugulastest jäi talle vaid vend Lionard, kellega säilisid südamlikus suhted elu lõpuni. Kiindumusest Vittoriasse on jäänud mälestuseks terve rida üetrarkalikke sonette ja madrigale, mis avaldati esimest korda alles 1863. aastal.
müsteeriumid. Vanim "Vana Testamendi müsteerium" koosnes 40 iseseisvast näidendist, peegeldades kõiki Vana Testamendi peasündmusi. moralitee - keskaegse draama põhiliik; oli õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega (u. nagu "Roosiromaanis") farss - (pr. k. farce - jant, kometimäng) jämedakoeline olustikuline lühinäidend, kus olid kindlad väljakujunenud tegelased või kindlate omadustega tegelased Francois Villon - Pr. luuletaja, aga mitte renessanssiajastu ideedega. Tema luulet iseloomustab individuaalsus, surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu (surma ees on kõik võrdsed), Teosed: "Värsid" ehk "Väike Testament" - luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes oma "testamendis" pärandab ükshaaval oma asju nii sõpradele kui vaenlastele. Kõik see käib saaja pihta suunatud naljatuste, pilgete, iroonia ja satiiri saatel. "Suur
· Hiljem hakati ka abijooni kasutama. · 15. sajand hakati kasutama tänapäevast noodikirja (taktijooned, noodid nii seest täis kui tühjad, noodisabad, pausid jne). Renessanss (14 17 saj) · Renessanss tähendab prantsuse keeles ,,taassünd". · Sel kultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Kiriklik õpetus kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimese enda jõusse. · Renessanssiajastu inimest iseloomustab suur teadmistejanu, uurimise ja avastamise soov. · Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ldn k-s humanus inimlik). Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. · Hakati väärtustama erootikat ja meelelist armastust. · Piiri tõmbamine keskaja muusika ja renessanssmuusika vahele on keeruline ja seda on tehtud väga erinevalt.
· Mõjutused: Hiina aiakunst Budistlik arhitektuur · Kujunduselemendid: Vesi, sillad, miniatuursed liivast ja kivist sümbolid, teerajad, kivid ja skulptuurid ja paviljonid. · Sümbol: Aiarada sümboliseerib inimese spirituaalset rännakud läbi elu · Tüübid: 1) Tiigiaed 2) Kuiv maastikuaed mediteerimiseks 3) Teeaed puhastavaks teejoomiseks 11. Renessanssaiad Itaalias jm Aianduse arengusse tõi renessanssiajastu otsustava ja murrangulise pöörde 16.sajandist saj Itaaliast alguse suund, kus sissepoole suunatud keskaegne aed pööras näo ümbritseva välismaailma poole. Aiast sai "väliseluruum". Algas renessansiaeg, mis sai kogu läänemaailma aianduse suureks inspiratsiooniallikaks. Loodus allutati kunstile. Renessansaed tähendas eelkõige ruumiga manipuleerimist. Selle geomeetriline kompositsioon põhines keskteljel, mis lähtus maja keskelt ja millega ristusid kõik teised teljed. Sel moel oli
Referaat Renessanss Leonardo Da Vinci Koostas:Jaana Põllu Klass: 11 D Keila Gümnaasium Leonardo Da Vinci (1452-1519) Leonardo da Vinci oli Itaalia maalikunstnik,skulptor,arhitekt ja insener,renessanssiajastu mitmekülgseim geenius Tema perekond: . Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu. Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada. Lapsepõlv: Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle
Muusikateooriat keskajal seostati eelkõige teaduste ja teoloogiaga, mitte ei lähtutud puhtmuusikalistest seletustest. Arutleti selle üle, mis on õige, mitte selle üle, mis oleks ilus. Renessanss Renessanss (taassünd) tekkis 14.saj. Itaalias. Katolik kirik elas läbi tõsist kriisi, mis oli tingitud Prantsuse kuningate üha suurematest poliitilistest ambitsioonidest. Ideaaliks sai humanistlik, haritud inimene (arutleti selle üle, mis on ilus kunstis ja muusikas). Muusikas on renessanssiajastu kõrgperiood seotud madalmaade koolkonnaga. (Belgia, Holland, Põhja-Prantsusmaa) Kooskõladesse tekivad terts- ja sekstinervallid (seni kvint, kvart ja oktav). Teaduses toimuvad suured maadeavastused ja trükikunsti leiutamine. Kujutavas kunstis tegutsevad Leonardo da Vinci, Micelangelo, Raffael. Renessanssiajastul tegutses ka Martin Luther, kes oma teesidega vallandas protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Ta soovis
Alguse sai see Provence'ist Lõuna- Prantsusmaalt. Erinevalt kangelaslauludest mis idealiseerisid vaprust ja teisi mehelikke ideaale on rüütlilauludes põhiliselt ainult armastuse teema. Rüütlilaulikuid nimetatakse Lõuna-Prantsusmaal trubatuurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks, Saksamaal ja Austrias minnesingeriteks. Enamasti olid rüütlilaulikud kõrgest seisusest ja nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke. 4. Renessanss. Renessanssiajastu oli 14-16.sajandil kui kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg ja kogu uus kunstmuusika oli peamiselt ilmalikes zanrites. 14ndal sajandil muutus oluliselt Euroopa poliitiline pilt ja Saja-aastane sõda tegi lõpu Prantsusmaa kesksele positsioonile Euroopas. See sõda tähistab ka rüütlikultuuri lõppu. Oluliseks said Põhja-Itaalia jõukad linnad ja selles keskkonnas sündis ideaal vabast haritud
EDGAR DE GAS (1834-1917) Edgar de Gas sündis 19.juulil 1834.a. Pariisi pankuri peres. Tema isa oli tulnud noore mehena Pariisi, rajanud Napoli kaubanduskeskuse ja abiellunud. Pere vanima pojana oleks Degas pidanud minema isa jälgedes. Pärast lütseumi lõpetamist astus ta Pariisi Ülikooli õigusteaduskonda, kuid tänu kangekaelsusele saab isalt loa pühenduda maalikunstile. Katkestanud juuraõpingud alustab kunstiõpingutega. Külastab Itaaliat, kus viibib mõned aastad ja tutvub renessanssiajastu meistriteostega. Tuleb tagasi Pariisi, kus avab ateljee ja otsustab kirjutada enda perekonnanime eesliitega kokku. Noore Degasi parim töö on ,,Bellelli perekond". Selle teosega tõstis ta mässu kehtivate esteetikanõuete vastu. Ametlik salongiportree pidi olema fotograafiliselt täpne ja komponeeritud hetkejäädvustus. Degasi figuurid ei poseeri nagu teiste kaasaegsete foto- graafilistel maalidel, vaid tema figuurid on keskendunud üksteisele. Mustas leinarüüs
Cantus firmusena kasutatud viis andis missale ka nime, tulemused võisid olla üsna tavatud, nt "Relvastatud mees". Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti 16 saj oluline nn paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. motett teine põhizanr, erineb oluliselt varasemast motetist. 15 saj kaotab motett oma isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse. Renessanssiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul, tavaliselt on aluseks missa mõne propriumi osa tekst, võis aga kuuluda ka vesprisse või mõnda teise tunniteenistusse. Kasutati vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut, samuti tuli ette piduliktõsiste ilmalike tekstidega pühendusmotette. chanson prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus, oli valdavalt neljahäälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile
inimene. 3. Keskaeg. Renessanss. Uusaja teaduse tekkimine. Descartes. Inglise assotsionalistid (Locke, Berkley). Keskaja mõtlejad kirjutasid ka inimesest, aga teised teemad olid nende jaoks palju olulisemad, näiteks küsimus sellest, mis on kosmos, milline on ideaalne riigikorraldu, kas Jumala olemasolu on tõestatav jms. Valitses üldine usk, et teadvus peegeldab maailmasellisena, nagu ta on, lisamata sinna omaltpoolt midagi olulist. Renessanssiajastu tõi, aga hoopis uue inimesekäsitluse. Kogu maailma hakati nägema konkreetse inimese silmade kaudu, tema isiklikust vaatekohast lähtudes. Maailmakäsitlus muutus suhteliseks, sest see sõltus asukohast, milles see maailma vaatleja asus. 17. sajandil toimus uusaja teaduse teke Euroopas, kelle tähtsaim esindaja oli Galileo Galilei. Teaduses rõhuti füüsikale, eelkõige selle harule mehaanikale. Luuakse uusi mehhanisme. Õpiti mõõtma täpselt aega, temperatuuri, õhurõhku
Riiki peeti institutsiooniks, mille ülesandeks oli tagada õigluse valitsemine ja sellel põhinev rahu ühiskonnas. Riiklikust võimust kõrgem oli jumalal, kelle esindajaks maa peal oli paavst. Keskaegset poliitilist mõtet ei huvitanud mitte tegelikud riigid, nende ülesehitus, võimusuhted jne, vaid ideaalsest riigist, mida tegelikult ei eksisteerinud, kuid mille loomist peeti tähtsaimaks. Selle maapealse kuju lõi Kirikuriik. Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises Algas renessanssiajastu, mille aluseks ja taustaks on linnade ning linnakultuuri areng. Tekkis humanistlik arusaam maailmast, mis ei tuginenud enam usule jumalasse, vaid inimese mõistusesse ning selle loovusele. Taandus kiriku osa. Machiavellli arvates rajaneb poliitiline tegevus jõul ja kasusaamisel. Bodin toetus mõttele et riiklik võim peab olema suveräänne. Poliitilised teooriad ja doktriinid, mis valmistasid ette tänapäevase sotsiaalse maailma teket, ilmusid Prantsusmaa, 18 sajandil
kuninga valdused ulatusid musta mereni. Leedu suurvürst ja Moskva vürst 14-15saj olid põhikonkurendid idaeuroopa domineerimise suhtes. Peale jäi moskva. 15saj vältel hakkas leedu langema poola ülemvõimu alla. Kagu-Euroopas oli põhiline võim türgi osmanite riik. Uusaeg (07.11.07) Eur. keskaeg (u. 400-1500) -Ajastu piirid: 8 Algus: Rooma impeeriumi lagunemine Lõpp: Renessanssiajastu (Juba ilmingud 14 saj.) 1.Universaalsusideoloogia (Kõikehaaravus) Esindaja: Roomakatolik kirik -Sisu: Ristiusu õpetus/tõlgendus pidi olema igal pool ühesugune. Ülevalt poolt instrueeritud. · Paavsti autoriteet ja Ladina keel. -Vorm: Kat. kirikul hierarhiline struktuur oli väga arenenud ja oli igal pool samasugune. Universaalne. Tulemused: -Vaimne: Autoriteediusk, kammitsetud mõtlemine.
kõrge Pika Hermanni torniga, Suur Rannavärav, Kiek in de Kök, linnamüür Tornide väljaku ääres ja mujal ning paljud muud gooti stiilis ehitised teevad Tallinnast linn-muuseumi. Keskaegsest piiskopilinnast Tartust on tänu sõdade laastamistööle väga vähe järele jäänud. Siiski asus seal kunagi meie kandi üks võimsamaid kirikuid - Tartu Toomkirik. Väga omapärane on ka Jaani kirik oma haruldaste terrakotaskulptuuridega. · Renessanssiajastu kunst. Humanistlik maailmavaade. Ehituskunst (pallazzod, kirikud), uuendused ruumi kujutamisel Humanistlik maailmavaade Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline
suurejoonelised plaanid teostamiseks. · Tema loometegevus jäi paavst Julius Teise aega. 16. sajandil kujundas Sixtuse kabeli lae Vatikanis sisuks on inimsoo ajalugu piibli järgi maailma loomise esimesest päevast kuni Kristuse sünnini. Koloriit tagasihoidlik, vorm jõuline ja suurejooneline; 23m kõrgusel; freskotehnikas, tegemine võttis 4aastat. Üks osa nt. Aadama loomine Piibli teemal. Suuremad ja meisterlikumad kui teised renessanssiajastu teosed. SKULPTUUR: · Elutruudust oli kergem saavutada. Anatoomiliselt osutusid figuurid õigeks. Hakati uuesti looma ja pronksi valama ratsamonumente. · ,,Mooses" iisraeli rahva juht on tulnud Siinai mäelt, pead toorarullid, käes käsulauad. Näeb usust taganendu rahvast. ,,Taavet"noorpõlvetöö, ülistas noorust, tarkust ja jõudu. Modelleeris hapra noormehe asemel tugeva noore mehe, nägu on kreekapärane. TIZIANO VECELLIO 1477-1576
tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära (ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega Eriti kiiret hinnataseme tõusu nimetatakse “hüperinflatsiooniks” Hüperinflatsioonist räägitakse tavaliselt 50%-lise või kõrgema inflatsioonimäära korral kuus) kontrollitavust. 3. Keskaegne maailmapilt Keskaeg on renessanssiajastu mõistes vähekultuuriline pime aeg, mis jääb antiikaja ja renessanssi vahele. Tegelikult on keskaeg kokkuleppeline mõiste, mis võeti lõplikult kasutusele nn. valgustusajal s.o XVIII saj. Kokkuleppeliselt algab keskaeg 476. a. Keskaeg jaotatakse 3-ks etapiks: 1. Varakeskaeg V-X sajandini-vaesus, poliitiline killustatus. Ainus kindel organisatsioon oli katoliku kirik. 2. Kõrgkeskajaks XI-XIII sajandini- linnade uus sünd, stabiilsus, rikkuse kasv,
Hinge mõistet kasutades. Sellist maailmanägemist, esemete ja asjade hingestamist nimetatakse animismiks. Koos tsivilisatsiooniga tekkinud teadusega sai kõik hingeellu puutub filosoofia uurimisobjektiks. Kujunes välja kakas vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni. Materjalistlik (Demokritos väitis et hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi) ja idealistlik. Eelnenud perioodide tähelepanekud arendasid edasi renessanssiajastu õpetlasi. Alates 15 saj. hakkasid välja kujunema eeldused psüühika teaduse mõistmiseks: R. Descartes kirjeldas teadvuse ja refleksi mõisteid; F. Bacon tööd andisid tõuke loodusteadusliku maailmamõistmise arengusse; J. Locke arendas meeleliste teadmiste päritolu ideed .G. Leibnitz tõi käsitlusele alateadvuse mõiste. Olulise panuse teaduslikku psühholoogia arengusse on andunud 19 saj psühhofüüsika. (objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine). 19
lavastatakse klassikuid, nagu Vildet, Kitzbergi. Teatri eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga. Paguluskirjanikest on näidendeid kirjutanud näiteks I. Külvet. Käsitletakse pagulusühiskonna satiiri, inimestevahelised suhted. Näitekunst jääb mõistagi luule ja proosaga võrrldes tagaplaanile. 9. PILET W.SHAKESPEARE 'I ELU JA LOOMING , ÜHE NÄIDENDI ANALÜÜS J. KROSSI ELU JA LOOMING , ÜHE ROMAANI ANALÜÜS W. Shakespeare'i (16-17 saj) peetakse Euroopa renessanssiajastu kuulsaimaks näitekirjanikuks. Sündis jõuka kaupmehe ja põlluharija perekonda. Haridust omandas kohalikus 'grammatikakoolis' ning abiellus varakult, 18-aastasena. 1587. aastal asus elama Londonisse, kus tegutses näitleja ja dramaturgina, saades kuulsa teatri kaasomanikuks. 1611. aasta paiku naasis tagasi oma sünnilinna. Kuigi nappidele andmetele toetuv elukäik oli mehel tavapärane, oli ta juba eluajal kirjanikuna kuulus. 7 aastat pärast tema surma aastal 1623 anti
neutraalseteks. Paljud toetasid siiski kontsiile ja vürstid said mängida kirikuvõimuga. 15. saj olid paljudes Euroopa maades kuningad ja vürstid kiriku asjad oma kontrolli alla võtnud. Prantsusmaal gallikanism töötati välja printsiip, mis takistaks paavsti sekkumist Prantsusmaa kirikusse. Avignoni vangipõlve ajal oli suurem paavsti sekkumine kohaliku kiriku asjadesse. Kontsiliarismi nõue oli, et paavstil poleks õigust sekkuda kohalikesse ametimääramistesse. Renessanssiajastu paavstlust on tugevasti hukka mõistetud: levis nepotism kirikuameti andmine sugulastele. Põrkus perekonna abistamise printsiibiga, sest kiriku sees ei saa olla sarnast ideed. Perioodi seostatakse finantsiaalsete kuritarvitustega, kõige enam indulgentside müügiga. Selliseid vaateid on palju mõjutanud ka reformatsioon kontsiliarismi jätk. Luther puudutas alguses esimese ja peamise asjana indulgentse seetõttu on need ka ülehinnatud. Indulgentia arm, andekssaamine;
annaabi.ee 
