Renessansi kirjandus
Tekkis soodus pind katselisele teadusele ja loodusteadusele.
Heliotsenrilise maailmasüsteemi teooria andis hoobi religioossele maailmavaatele. Antiikse pärandi
tundmaõppimine viis materialistlike tendentside tugevnemisele filosoofias, selles tekkis suund, mis
eeldas filosoofiliste kontseptsioonide toetumist teadusele. Trükikunsti leiutamine 15. sajandil tegi
kirjasõna kättesaadavaks nii õpetlastele kui vaimulikele ja laiematele massidele. Soodustus
rahvuskirjanduse teke ning levik
Renessandikultuuri kulg jaotatakse kolmeks etapiks, millel on eri maadel erinevad ulatused ning
erinevad tekke- ja lõpuajad. Esimese ulatust võiks määratleda 15, sajandi keskpaigani, sellele
järgnes 16. sajandi teise kolmandikuga lõppev kõrgajastu ja lõpuetapina hilisrenessanss, mis jõudis
loojakuni 17. sajandil. Vastavalt kultuurietappidele omandas ka kirjandus omapärase ilme.
Vararenessansi sõnakunst kujutab inimesi, kes ületavad senised seisuslikud hierarhilised tõkked.