„Mõistatuslik Muinas-Eesti"
argumenteeritud ja arusaadava esitamisega. Loomulikult tuleb mainida, et autor isegi tõdeb
oma töö alguses, et ta ei kirjutagi ,,[...] pedantsete tsitaatidega teaduslikku traktaati [...]",
kuigi eesmärgiks seab ta senise arheoloogilise tõlgenduse moesuuna kummutamise. Viimast
ambitsiooni on aga raske nimetada mitteteaduslikuks, kui sihtmärk on juba paika pandud. Ent
loobudes ometi nii selgelt diskussioonist, ei ole M. Remmelil kahjuks enne võimalik endale
seatud eesmärki täita, kui ta antud kinnisideest loobub ja areneb edasi lootuses, et mõnedes
kriteeriumites on tema teooria vähemasti teadusfilosoofia probleemistiku valguses
teaduslikuna käsitletav.
Lõpetuseks aga jäägu I. Lakatosi teaduse käsitluse kohaselt M. Remmeli ,,Mõistatuslik
Muinas-Eesti" ja seal esitatud teooria alles potentsiaalse, uuesti esilekerkiva ja edukalt naasva