KINDRAL JOHAN LAIDONER
remondibaas ning sõjatööstus tagasid varustuse rahuldava hoolduse. Samas arendati senist Eesti
maa- ja mereväe varustus lähtuvalt I maailmasõja kogemusest ning sellest tendentsist olid
paratamatult mõjutatud ka väljaõpe ja taktika.
Vana aja möödasaamise märgiks oli Laidoneri teravad avaldused kaitseväe juhtimise, väljaõppe,
finantseerimise ning varustamise kohta 1933. aastal.
1933. ja 1934. aasta said pöördeliseks Eesti relvastuspoliitikas, oli vaja ellu viia suured ja kallid
relvastuskavad. Vajadus oli soetada eeskätt tanki- ja õhutõrjerelvi ning laskemoona. Osa relvade
ostuks vajalikust rahast tuli omakorda relvamüügist. Kaitseväe ladudes seisis hulganisti iganenud
või mittesüsteemseid relvi ja laskemoona. 1936. a oktoobrist 1937. a juunini sõlmis
sõjaministeerium tosinkond relvamüügilepingut kokku ligi 12 miljoni krooni väärtuses ning pärast
seda veel väiksemad tehingud. Nii osteti ära ajast ja arust relvad, sh suurtükid, mida oli kasutatud
annaabi.ee 
