Sõltuvalt sünkroonmasina rootori kujust ja pooluste asetusest eristatakse väljepoolustega (salient pole) ja peitpoolustega masinaid. Esimesel juhul on rootori poolused selgesti eristatavad ning õhupilu on minimaalne pooluse kohal. Teisel juhul on rootori pind sile ning õhupilu on ühtlane kogu ulatuses. Väljepoolustega masin töötab ka ilma ergutusväljata, s.t ilma ergutuseks kasutatavate püsi- või elektromagnetiteta. Sel juhul on tegemist nn reaktiivse sünkroonmootoriga ehk reluktantsmootoriga (reluctance motor), mille töö põhineb õhupilu magnetilise takistuse (e. reluktantsi) muutumisel sõltuvalt rootori asendist. Sünkroonmootor arendab momenti ainult sünkroontalitluses. Seepärast on omaette probleemiks sünkroonmootori käivitamine otsevõrkulülituse puhul, milleks kasutatakse asünkroonkäivitusmähist. Sünkroonmasina kiiruse reguleerimine toimub samuti nagu asünkroonmasina puhul toitepinge sageduse reguleerimisega.
Sõltuvalt sünkroonmootori rootori kujust ja pooluste asetusest eristatakse väljapoolustega ja peitepoolustega masinaid. Esimesel juhul on rootori poolused selgesti eristatavad ning õhupilu on minimaalne pooluse kohal. Teisel juhul on rootori pind sile ning õhupilu on ühtlane kogu ulatuses. Väljapoolustega mootor töötab ka ilma ergutusväljata, see tähendab ilma ergutuseks kasutatavate püsi- või elektromagnetiteta. Sel juhul on tegemist nn reaktiivse sünkroonmootoriga ehk reluktantsmootoriga, mille töö põhineb õhupilu magneetilise takistuse (ehk reluktantsi) muutumusel rootori asendist. Sünkroonmootor arendab momenti ainult sünkroontalituses. Seepärast on omaette probleemiks sünkroonmootori käivitamine otsevõrgulülituse puhul, milleks kasutatakse asünkroonkäivitusmähist. Sünkroonmootori kiiruse reguleerimine toimub samuti nagu asünkroonmootori puhul toitepinge sageduse reguleerimine. Joonis 3. Käivitusmähise momenditunnusjoon
minimaalne pooluse kohal · Peitpooluste puhul on rootori pind sile ning õhupilu on ühtlane kogu ulatuses · Väljepoolustega masin võib töötada ka ilma ergutusmähiseta (k.a. püsimagnetid), sest staatori magnetväli haarab rootori poolused kaasa ning ,,hoiab" neid staatori välja suhtes väikseima magnetilise takistusega asendis 17 · Sel juhul on tegemist reaktiivse sünkroonmootori ehk reluktantsmootoriga (reluctance motor), mille töö põhineb õhupilu magnetilise takistuse (reluktantsi) muutumisel sõltuvalt rootori asendist Käivitamine ja reguleerimine · Sünkroonmootorit ei saa vahetult võrku lülitada, kuna staatoriväli ei suuda seisvat rootorit koheselt kaasa vedada (puudub libistus)! · Mootor tuleb eelnevalt viia sünkroonkiirusele lähedasele kiirusele · Peamiselt kasutatavad käivitusviisid on: 1)abimootoriga käivitamine kasutatakse eraldi mootorit (taval.
annaabi.ee 
