Islami ja Euroopa abielu võrdlus Islami ja Euroopa abieludel on väga palju erimevusi. Islami usu puhul käivad abieluga kaasas väga paljud usulised kui ka igapäevased traditsioonid, mis on ammustest aegadest tänapäevani säilinud. Euroopa maade rahvaste abieludes ei ole nii palju kindlaid ning rangeid traditsioone. Abiellutakse ikkagi armastusest teise inimese vastu. Järgnevalt toon välja mõned olulisemad erinevused . Islami maades ehk moslemil võib samaaegselt olla neli naist. Euroopas võib mees abielus olla vaid ühe naisega. Moslemite usus öeldakse, et mees peab kõiki oma naisi armastama võrdelt kuid tänapäeval on see põhimõtteliselt võimatu. Nelja naise ülalpidamine on kulukas ning seetõttu ei saa paljud moslemid seda just majanduslikel põhjustel teha. Kõige selle juures võib naine olla abielus ainult ühe mehega. Siit ka sarnasus euroopa neistega. Islami usus on täneseni abielu mõiste tähenduseks...
Religiooni iseloomustus Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Budismi sihiks on avada meie olemus tõdedele, mis ulatuvad väljapoole mõistuse valda, tõdedele, mille mõistmiseks on tundeid ja intuitsiooni vaja samapalju kui intellekti. Budismis on 4 tõde: 1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.) 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) 4. Selleks on 8-osaline tee. 8 osaline tee: 1. Õige vaade- arusaam. Siia kuulub 4 õilsa tõe mõistmist. Siia kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises uuestisünnis karma seaduse head ja mis halba. 2. Õige kavatsus. Pahatahtlikkusest, julmusest vabad mõtted 3. Õige kõnelemine - jutt. Hoidumine kuulujuttudest, ebasõbralikest sõnadest ...
Arhitektuur Egituse põhiplaan tihti lõikuvatest ovaalidest, petikaknad (kinniehitatud), murtud viilud, ovaalne aken, voluudid 1. Kirikud Itaalias Kolonnaad (sammastik) Püha Peetri kiriku ees Roomas 2. Lossid Saksamaal Zwinger Dresdenis Prantsusmaal Francois Mansart'I järgi mansardkorrus: Versailles'I , Louvere'I Skulptuur Hoonete kaunistamiseks. Hoogsad liikuvad poosid. Itaalias: Giovanni Lorenzo Bernini Maal Teemad relogioon, mütoloogia, kaasaeg. Kiriklik (hispaania, flandria), õukondlik (prantsusmaa), kodanlik (holland). Iseloomulik soojad, küpsed toonid, värvi üleminek kollaselt pruunile sujuv, keldriluugi- valgus. Paraadportree (pidulik) Eriline vaatenurk = rakurss Itaalias: Caracci'd (3 venda) eeskujud minevikumeistritelt ja laadidelt = elektika Asustasid 1585 Bologna Akadeemia Caravaggio naturalism = realism Stafaaz kunstlikult loodudmaali paigutatud firguurid
Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud...
hiljem hakati jumalikustama Augustuse Ceasari jumalaks kuulutamise tõttu. Jumalatelt millegi saamiseks tõid roomalsed neile andameid, värtusesemeid, toitu või ohvriloomi. Olulisel kohal oli rituaalide järgimine. Alistatud maade elanikelt oodati vaid Rooma jumalatele ohverdamist, see ei valmistanud suurt vastuseisu. Samas lõi see soodsa olukorra kultuuride ja uskude segunemiseks, mis juba nt Kreeka ja Rooma jumalate puhul oli toimunud. Rooma riigi relogioon kaotas tasapisi oma tähenduse seoses uute kultuste levikuga, sest üha enam usaldasid inimesed oma religioosseid tundeid ja vajadusi idapoolsetele jumalatele. 1. saj eKr langes Rooma mõjuvõimu alla ka Palestiina. Enne Augustuse valitsemisaja lõppu ei nõutud juutidelt Rooma jumalate austamist aga oma valitsusaja lõpul määras Augustus ametisse prokuraatori Juuda asevalitseja. See tekitas juutides rahulolematuse ning lootuse püsimise, et
Kirikutegelased allutati kirikuõigusvõimule ka nende tegude eest mis olid kuriteod riigiseaduste järgi. 614.a alates allutati kirikliku õiguse mõistmisele kõik vaimulike süüasjad Rooma pärandi võtsid Läänes üle kristlik kirik ja germaanlased. Rooma pärandit kandis Idas edasi Bütsantsi riik ja sellega tihedalt seotud kristlik kirik. Kristliku kiriku edu põhjusi: Kirik seisis sõltumatunajuutide ja roomlaste vahel Relogioon, mis kuulutas kannatuse mõttekust (rist). Rahu võib olla üksnes seal, kus inimene on valmis kannatama talle osaks saanud ebaõigust kui mõtestatut. Süütult surma saadetud tõusevad ristilt üles. Uus eetika. Õigus on kristliku halastuse ja jumala armu vili. Kristlane ei tõsta mässu jumala vastu Õigus ja kirik kindlustavad rahu ja täidavad seega jumala tahet Kristlus tõi leevendust moosese käskude rangusse. Vabadus ja arm on olemas, jumala
annaabi.ee 
