Nõnda kaotati tuhat meest. Seejärel hakkasid taganema jalaväelased. Preobrazenski polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes, ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. 1700. aasta lõpul koosnes kogu Vene armee veel ainult 34 000 sõdurist. Sealjuures puudusid neil suurtükid, laskemoon, osalt ka püssid. Samuti puudus neil igasugune distsipliin ja võitlusmoraal. Järellugu. Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased Tartusse ja selle ümbrusesse talvekorterisse. Kuningas ise talvitus endises Laiuse ordulinnuses. Euroopas lakati pärast kaotust mõneks aastaks Vene sõjaväega arvestamast, Karl XII aga omandas suure väejuhi kuulsuse. Peeter I moderniseeris sellest kaotusest õppust võttes oma armee mõne aastaga ning võitis lõpuks sõja. Ka Narva vallutati juba 1704 (Narva lahing). Karl XII andis talle selleks
V.Luik „7 rahukevad“ - Romaan viib lugeja keerulisse sõjajärgsesse aega, kujutab ühe, nüüd juba küpse põlvkonna lapsepõlve. See on sotsiaalne, vastutustundlik ja vastutustunnet sisendav raamat, milles eilne ja tänane saavutavad sünteesi. Kõlama jääb usk inimesse, tulevikulootust kätkev karge kevadetunne. P.E.Rummo „Tuhkatriinumäng“ – Näidendis mängitakse tuhkatriinu – muinasjutu järellugu 9 a. hiljem. Prints tahab järgi uurida, kas on saanud ikka õige tuhkatriinu. J.Kruusvall „Pilvede värvid“ – Ühe rannaküla talupere lugu viimasel sõjaastal. Tavaelu sinnamaani, kuni hakkavad lähenema Nõukogude väed. Lapsed peale ühe lahkuvad kõik, kuid ema ja isa jäävad paigale. E.Vetemaa „Püha Susanna ehk meistrite kool“ - Jutustab daamist, keda tahavad lollitada kaks töömeest. Lõpuks vigastavad