Geograafia konspekt
lääne ja loode Eestis, kus kasvavad kadakad ja kuivalembesed rohttaimed. Lauskmaa
on madalik, millel esineb kõrgustikke (alla 200m merepinnast kuni 500m)
Jäärakud- Püsiva voolusängita ajutise veevool lausaline uhtmise tagajärjel
kujunenud uhtvormid. Tugevate vihmasadude käigus võib järskudel loodusliku
taimkatteta nõlvadel ja veerudel tekkida hargnevaid ja omavahel taas liituvaid
uurdeid-jäärakuid e. ovraage.
Inimtekkelised pinnavormid- Inimtekkelisteks reljeefielemendiks, mis ilmestavad
mõne piirkonna maastikupuldi, on muinas- ja ordulinnuste asemed ehk linnamäed.
Tänapäeva Kirde-Eesti maastikupildi iseloomulikeks koostisosadeks on aga 20.
sajandi kestel tekkinud suured põlevkivikarjäärid,=tuhaplatood ning aherainemäed
ehk terrikoonid.
Voorte kujunemine ja paiknemine- Need väliskujult leivapätsi meenutavad
kõrgendikud on tekkinud jää voolimisel ehk kulutuse ja kuhje koostoi mel. Voored
paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke
annaabi.ee 
