aastal sõltumatult paisuva Universumi mudeli. 1929 avaldas Edwin Hubble vaatlusliku kinnituse Universumi paisumisele. 1931. aastal pakkus Lemaître välja, et Universum on paisunud algpunktist, mida ta nimetas Ürgaatomiks. Samuti seostatakse Tähtede vanuse piiri teooriaga, mis on umbes 13miljardit aastat. Taustkiirguse, selle omaduste ja mõõdetavuse ideed arenesid alates 1940-ndatest. Mõõtmiseni jõuti 60-ndate keskel. Praeguseks on kosmilist mikrolaine taustkiirgust ehk reliktkiirgust väga põhjalikult mõõdetud ja uuritud. Kiirgus vastab absoluutselt musta keha temperatuurile 2,73 K. Neid vaatlusandmeid peetakse tänapäeval koos Hubble'i seadusega kõige olulisemateks kinnituseks Suure Paugu teooriale. Kiirguse vabanemise eelsest ajast ei ole meil vaatlusandmeid. Alles 2014. aasta kevadel avaldati esimesed taustkiirguse polarisatsiooni mõõtmise andmed, mis arvatavasti kannavad kaudset infot inflatsioonilise paisumise ajast. Universumi areng pärast pauku
.....5-6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................7 AJALOOST 3 Sellist kiirgust mõõtsid esmakordselt Arno Penzias ja Robert Wilson 1964. a. ruuporikujulise raadioantenniga Crawford Hillis USA-s. See raadioteleskoop oli mõeldud küll vesiniku vaatlusteks meie Galaktikas, kuid oli ehitatud madala müratasemega ja seetõttu registreeris ka nõrka reliktkiirgust temperatuuriga ligi 3 K. Penzias ja Wilson said selle eest 1975. a. Nobeli preemia, sest reliktkiirguse avastamine oli kosmoloogiale pöördelise tähtsusega. Galaktikate maailma paisumisest sõltumatult tõendab see jääkkiirgus varasest Universumist (ehk reliktkiirgus ehk foonkiirgus ehk veel täpsemalt -- mikrolaineline kosmiline taustkiirgus), et Universum oli kunagi väga tihe ja kuum. Sellist Universumit oli ennustanud just
algtihedus (5,2x1093 g/cm3),osakeste maksimaalne seisumass (2,2x1ft5 g) ja vastav seisuenergia (2x1016 ergi). Kasutades lisaks veel termodünaamika aluseks olevat Boltzmanni konstanti, saame ka sellistele energiatele vastava ülikõrge algtemperatuuri (1 ,4x 1032 K). Viimasest suurusest saab ligikaudu hinnata temperatuuri käiku paisuvas Universumis ja niiviisi ka selle väärtust praegu. Täpse väärtuse temperatuurile Universumis käesoleval hetkel saab aga vaid mõõtes kosmoloogilist reliktkiirgust, mis avaldub vaatlustes ülimalt ühtlase ürgtekkelise kiirgusfoonina (lainepikkus vahemikus 1mm-10cm) ja vastab musta keha kiirgusele temperatuuril 2,7 K. Kiirgusfooni avastasid 1965 Arno Penzias ja Robert Wilson, kes said kõnealuse avastuse eest 1978 Nobeli Mäsikapreemia. See kiirgusfoon on niivõrd ühtlane kõikides suundades, et moodustab omapärase maailmaeetri, mille suhtes saab määrata taevakehade, sealhulgas ka Maa ja Päikese absoluutseid kiirusi ürgmateeria suhtes. Säärased
annaabi.ee 
