Kirik kõrg- ja keskajal
Kirik kõrg- ja keskajal
9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet
koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. See langus jätkus ka järgmisel
aastajal.
Kõrgkeskajal hakkasid tekkima relformid. Vastukaaluks langusele tekkis kiriku sees
uuendusliikumine. Selle eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning
vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu.
Üks kuulsaim kirikureformidest oli Gregoriuse reform. Selle asutajaks oli paavst
Gregorius VII. Tema nime järgi nimetati ka reformi nimi. Paavst Gregorius VII otsutas
asutada laiaulatuslikke reforme, et taotleda distsipliini tugevdamist ja et tõsta
annaabi.ee 
