Lühiülevaade põhiseaduse ajaloost
Nimelt tunneb
rahvas ennast suveräänsuse kandjana väga selgelt just teatud ajaperioodidel. Siinkohal on
silmas peetud Riigikogu valimisi ja rahvahääletust. Tundub, et Eesti riigi rahvas soovib ennast
sagedamini tunda rahvasuveräänsuse kandjana. Sellest annab tunnistust näiteks L. Meri poolt
Riigikogule esitatud presidendi otsevalimiste seaduse eelnõu.
Kokkuvõtvalt võib väita, et rahvasuveräänsus on õiguse esmane allikas. Rahva tahe, mis on
leidnud väljenduse juriidiliselt relevantsetes vormides, on Eesti riigi tõeliseks vundamendiks,
just sealt saab lähtuda iga mandaat, et omariikluses midagi täiustada või muuta. Mõned
protsessid, mis on toimunud viimasel ajal Euroopa Liidus näiteks erinevate
stabiilsusmehhanismide jõustamine võivad endaga kaasa tuua olukorra, kus rahvas
kaugeneb riigi juhtimisest. Ilmselt on siin vaja kasutada ühelt poolt traditsioonilisi lahendusi,
kus suveräänsuse jaotamisel peab kasutama näiteks referendumit, kuid samuti uue
annaabi.ee 
