Miks jäävad pliipulgad kokku? Viime klaaspulgad nii lähedale, et osakeste vahel on tõmbejõud. 10. Mis on molekuli mõjuraadius? Aineosakeste sellist kaugust, kus tõmbejõud ja tõukejõud on tasakaalus nimetatakse osakese mõjuraadiuseks. 11. Nimetage vedeliku makroskoopilisi omadusi.(välised omadused) Värvus, läbipaistvus, voolavus, viskoossus, pindpinevus, pinnakihi olemasolu, kokkusurumatus, võtab anuma kuju. 12. Mida nimetatakse relaktsiooniajaks? Aineosakese kahe järjestikuse hüppe vahelist aega nimetatakse relaktsiooniajaks. 13. Millest sõltub relaktsiooniaeg? See sõltub vedeliku liigist ja temperatuurist. Vedeliku soojendamisel aineosakeste keskmine relaktsiooniaeg väheneb. 14. Mille poolest erineb vedelik kristallist (aine partikulaarse ehituse seisukohast)? Osakesed püsivad kogu aja omal kohal kristallis, kui vedelikus muudavad osakesed pidevalt oma asukohta
b) süsteem teeb tööd Põhimõtteliselt võib kaasneda ka ainevahetus. Suletud süsteemi puhul toimub energiavahetus ümbritseva keskkonnaga, kuid ei toimu ainevahetust. Avatud süsteemi puhul toimub nii aine kui energiavahetus. Tasakaaluolek ehk edaspidi lihtsalt olek. Süsteeb läheb iseenesest tasakaalulisse olekusse, kui me isoleerime ta ümbritsevast keskkonnast, seda protsessi nimetatakse relaktsiooniks ja seda iseloomustavat ajavahemikku relaktsiooniajaks. Tasakaaluolekus on näiteks temperatuur ja rõhk sama kogu süsteemi ulatuses. Termodünaamiline tasakaal peab olema nii süsteemis kui ka süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Termodünaamilise süsteemi oleks on määratud olekuparameetritega, näiteks rõhk, ruumala, temperatuur, mass jne. Mittetasakaaluline oleku puhul ei saa rääkida näiteks süsteemi temperatuurist, küll aga mingi süsteemi osa temperatuurist. Seejuures toimuvad makroskoopilised protsessid nagu
annaabi.ee 
