kontrollarvutuseks. Projekteerimisel: 1. Kütusek loetakse aineid, mis täidavad järgmisi tingimusi: Soojusarvutus, 2. Tulemused seostatakse aparaadi küllaldane reageerimiskiirus hapnikuga, põlemisproduktide hüdromehaanilise arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga esinemine gaasidena, lihtne tootmint ja küllaldane levik suured kiirused). looduses. On olemas looduslikke ja tehiskütuseid. Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja dimensioneerimine: Agregaatoleku järgi jaotatakse tahke-, vedel- ja gaaskütused. 1)Q=G1c1 (t´1 -t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; G- Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. mass; c- erisoojus; -kaotegur;1-kuumutav kk.; 2- Liigõhutegur- kütuse põletamiseks tegelikult kulutatava ja kuumutatavkk. teoreetiliselt vajaliku õhukoguse suhe
kasutatavaks soojuseks. Qkt=Qat+Qkf+Qv.õ+Qp, 29.Soojusvahetus, Temperatuuriväli, gradient ja arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga suured kus Qa- alumine kütteväärtus, Qkf- kütuse füüsikaline soojusvoog. Soojusvahetuseks nim. teadust soojuse kiirused). soojus, Qv.õ- õhuga seadmesse sisenev soojus, Qp- leviku protsessidest. Soojus, saab levida Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja kütuse pihustamisel auruga(aurusoojus). Soojuskaod: termodünaamilise tasakaalu puudumisel T=f(x,y,z,)- dimensioneerimine: 1). AG-st välj. gaasidega Q2, 2). Kütuse kemiliselt mittestatsionaarne. Temp.väljaks nim. temperatturi 1)Q=G 1c1 (t´1 -t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; mittetäielik põlemine Q3, 3). Meh. Mittetäielik põlemine
lõppparameetrid ja on vaja määrata küttepind ja soojusvaheti põhimõõtmed seda nim. konstruktsiooni ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad ja nende algparameetrid ning tuleb määrata soojuskandjate lõpp- parameetrid, sellist nim. kontrollarvutuseks. Projekteerimisel: 1. Soojusarvutus, 2. Tulemused seostatakse aparaadi hüdromehaanilise arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga suured kiirused). Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja dimensioneerimine: 1)Q=G1c1 (t´1 -t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; G-mass; c- erisoojus; -kaotegur;1- kuumutav kk.; 2-kuumutatavkk. 2)Q=kFt k-soojusläbikande tegur, F- küttepinna suurus, t- keskmine temperatuurilang. Ühesoojuskandja agregaatoleku muutusega Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) h-entalpia Mõlemasoojuskandja agregaatoleku muutusega Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= D2 (h´´2 –cp2 t´2) Keskmine temp
annaabi.ee 
