Esmalt eralduvad kõige madalama keemistemperatuuriga süsivesinikud- gaasid (peamiselt propaan ja butaan), siis kergkeevad vedelikud. Sellist destilleerimist, mille käigus eraldatakse kõik saadused, vastavalt keemistemperatuurile, nimetatakse fraktsioneerivaks destillatsiooniks. Vastav tööstuslik destillatsiooniseade kujutab endast üksteise peale asetatud destillatsiooniaparaate, mis moodustavad kõrge torni. Seda nimetatakse rektifikatsioonikolonniks. Toornafta fraktsioneeriva destillatsioonisaaduste hulgas aga on kõrgkvaliteetseid kütuseid vähe, mistõttu järgneb nende edasine töötlemine krakkimise teel. Sel viisil saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema C- aatomite arvuga ühendid. Nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kakk molekuli heptaani. Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%),
Nafta kaevandamine on säästlik, aga kui seda hooletult teha, tekitab see raskelt likvideeritavaid reostusi, sest nafta levib kiiresti vees ja maismaal. Nafta fraktsioneeriv destillatsioon Sellist destilleerimist, mille käigus eraldatakse kõik saadused, vastavalt keemistemperatuurile, nimetatakse fraktsioneerivaks destillatsiooniks. See kujutab endast üksteise peale asetatud destillatsiooneplaate, mis moodustavad kõrge torni. Seda nimetatakse rektifikatsioonikolonniks. Fraktsioneeriv destillatsioon laboratoorsetes tingimustes Fraktsioneeriv destillatsioon laboratoorsetes tingimustes teostatakse alljärgnevalt: destilllatsioonikolbi võetakse 100 ml kütust, kuumutatakse aurustumiseni, aurud kondenseeritakse jahutis ja kondenseerunud vedelik kogutakse mõõtsilindrisse. Termomeetriga registreeritakse temperatuurid ja märgitakse üles proovi keemistemperatuuri algus ja edasi nt iga 5oC
annaabi.ee 
