koguneb rasva · Toimub aeglaste ja kiirete lihaskiudude arvu ja ristlõikepindala suhte muutus aeglaste lihaskiudude kasuks, mida seletatakse kas kiirete kiudude selektiivse atroofiaga või aeglaste kiudude hüpertroofiaga · Toimub lihaskiudude motoorse lõpp-plaadi funktsioneerimise langus, mis on suurem kiiretes lihaskiududes · Väheneb seljaaju motoneuronite arv ja seoses sellega motoorsete närvikiudude ning motoorsete ühikute arv · Raskeneb motoorsete ühikute rekruteerumine lihastalitlusel MOTOORSE VÕIMEKUSE MUUTUSED VANANEMISEL LIHASJÕU VÄHENEMINE VANANEMISEL · Lihasjõu väheneb oluliselt alles alates 50-60- eluaastatest · Alajäsemete lihaste jõu langus on suurem võrreldes ülajäsemetega · Kiirusjõu langus on suurem võrreldes maksimaaljõuga · Naistel on lihasjõu suurem langus seotud menopausiga · Kehaliselt aktiivsetel on lihasjõu langus väiksem · Lihasjõu vähenemine on suurem nuuroloogiliste ja ortopeediliste haiguste korral VANANEMISEL
jõuvastupidavus) arendamist · Painduvustreening sisaldab nii liigeste liikuvuse kui ka lihaste elastsusomaduste arendamist · Kiirustreening sisaldab kiiruse erinevate liikide (liikumiskiirus, liigutuste kiirus) arendamist NEURAALNE JA MÜOGEENNE APTATSIOON KEHALISEL TREENINGUL Müogeenne adaptatsioon: · Lihashüpertroofia · Lihaskiudude vaskularisatsioon · Muutused müosiini rasketes ahelates · Muutused sidekoes Neuraalne adaptatsioon: · Suurenenud motoorsete ühikute rekruteerumine · Suurenenud motoorsete ühikute talitluse sünkronisatsioon · Lihastevahelise koordinatsiooni täiustumine LIHASHÜPERTROOFIA · Jõutreening (anaeroobne treening) põhjustab ulatusliku lihaste hüpertrofeerumise KEHALISTEST KOORMUSEST PÕHJUSTATUD LIHASTE KAHJUSTUSED · Suuremahulised ja tugevad lihaskontraktsioonid, eelkõige ekstsentrilised kontraktsioonid kutsuvad esile lihase ülekoormuse · Kahjustused on rohkem seotud lihaskontraktsioonide ulatusega kui kiirusega
*Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulseerimissageduse regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulsatsiooni ajaliste suhete regulatsioon Need regulatsioonimehhanismid toimivad nii inimese tahtelisel kui ka reflektoorsel liigutustegevusel. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon (rekruteerimine). Mida rohkem on aktiivseid (rekruteerunud) motoorseid ühikuid lihases, seda suuremat pinget (jõudu) ta arendab kontraktsioonil. Motoorsete ühikute rekruteerumine on regulatsioonimehhanism, mis toimib motoneuronpuuli tasandil. Viimase all mõistetakse motoneuroneid, mis innerveerivad ühte lihast või selle gruppi pead. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu motoneuronpuulis määratakse -motoneuronitele lähetatavate erutavate mõjude intensiivsusega. "SUURUSE PRINTSIIP" selleks, et lihas arendaks suuremat pinget, peab erutavate mõjude intensiivsus motoneuronile kasvama
*Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulseerimissageduse regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulsatsiooni ajaliste suhete regulatsioon Need regulatsioonimehhanismid toimivad nii inimese tahtelisel kui ka reflektoorsel liigutustegevusel. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon (rekruteerimine). Mida rohkem on aktiivseid (rekruteerunud) motoorseid ühikuid lihases, seda suuremat pinget (jõudu) ta arendab kontraktsioonil. Motoorsete ühikute rekruteerumine on regulatsioonimehhanism, mis toimib motoneuronpuuli tasandil. Viimase all mõistetakse motoneuroneid, mis innerveerivad ühte lihast või selle gruppi pead. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu motoneuronpuulis määratakse -motoneuronitele lähetatavate erutavate mõjude intensiivsusega. "SUURUSE PRINTSIIP" selleks, et lihas arendaks suuremat pinget, peab erutavate mõjude intensiivsus motoneuronile kasvama
impulseerimissageduse regulatsioon; Motoorsete ühikute impulsatsiooni ajaliste suhete regulatsioon Need regulatsioonimehhanismid toimivad nii inimese tahtelisel kui ka reflektoorsel liigutustegevusel. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon (rekruteerimine). Mida rohkem on aktiivseid (rekruteerunud) motoorseid ühikuid lihases, seda suuremat pinget (jõudu9 ta arendab kontraktsioonil. Motoorsete ühikute rekruteerumine on regulatsioonimehhanism, mis toimib motoneuronpuuli tasandil. Viimase all mõistetakse gruppi -motoneuroneid, mis innerveerivad ühte lihast või selle pead.Aktiivsete motoorsete ühikute arvu motoneuronpuulis määratske - motoneuronitele lähetatavate erutavate mõjude intensiivsusega. Need mõjud võivad olla supraspinaalsed või ka aferentsed. -motoneuroni reaktsioon nendele mõjudele sõltub tema erutuvusest (rekruteerumislävest), see aga sõltub -motoneuroni mõõtmetest. "SUURUSE