klotsodest kokku pandud esemetega. Viiruse kapsiid koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikalise ka keemilise sidemega. -3- Viiruste paljunemine Väljaspool rakku on viirusoaskesed ümbritsetud jäiga kapsiidiga ning neil puudub paljunemiseks vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga. Setõttu ei saa viirused (erinevalt rakkudest) kasvada suuremaks ja paljuneda jagunemise teel. Viiruste paljunemine toimub elusates rekkudes ning sellesks peab viirusosake kõigepealt sisenema rakku. Seda protsessi nimetatakse raku makatamiseks. Raku nakatumisel eristatakse mitut etappi. Esnalt peab viirusosake seonduma raku pinnale, seejärel sisenema rakku ja vabastama oma genoomi kapsiidist. Alles seejärel osutub võimalikiks viiruste genoomi paljunemine. Viirusosakese seondumine raku pinnale toimub kapsiidi või ümbrise koostise kuuluvate ankurmolekulide (antiretseptorite) abil
RNA kolm lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: A (adeniin), G (guaniin) ja C (tsütosiin). Neljandaks lämmastikaluseks on U (uratsiil). RNA molekul koosneb ühest ahelast. RNA molekulide omadused tulenevad monomeeride järjestusest ja hulgast molekulis. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks. RNA molekulide ülesanded RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Erinevad NA molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise. Kõikides rekkudes on kolm RNA tüüpi: Informatsiooni-RNA (mRNA) toob geneetilise informatsiooni rekutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika (ribosoomidesse). Transport-RNA (tRNA) mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Ribosoomi-RNA (rRNA) kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesil (on
annaabi.ee 
