Tori valla asutuse arengu kirjeldus
keskel, u. 7500 aastat e. Kr. Hiljem jäi kultuurkiht Antsülusjärve (jääajajärgne
mageveeline suurjärv Läänemere nõos umbes 7500-8500 aastat tagasi) vee alla ja
kattus 2-3 meetri paksuse settega. 1969-76. aasta kaevamistel leitud tulekivi- ja
luuesemete järgi otsustades kuulusid sealsed asukad lõuna poolt tulnud hõimude
hulka, kes panid aluse Kunda kultuurile. Sarnaseid leide on saadud üksikult veel piki
jõge alla Reiuni ja ülesvoolu Lepakose ürgasulani.
Kirikud:
Püha Maarja kabel oli esimene tori kirik, mis hävis 1580. aastal. Asus Levi küla talu
põllul. Jõe pool oli vanem ja talu pool uuem kalmistu.
Poola kirik asus Oore külas, Tõõtsa ja Rooma mägede lähedal. Kirikut kasutati
matusepaigana.
Tori kirik asus Tori keskmes, kuid selle põletasid 1944ndal aastal Saksa armeelased.
Taastamistöö algas 1990ndal aastal ning tänaseks on seal ainulaadne sõjameestele
annaabi.ee 
