). Hüperlink ise ei tähenda, et see ei vasta nõuetele ja ei ole lepingu osaks. Tuleb uurida, kas on võimalik tingimusi salvestada. Mõte on, et tarbija peab saama tugineda nendele lepingutingimustele, mis kehtisid siis, kui leping sõlmiti. Hiljem peab saama neid vaidluse korral esitada. Tähtis on uurida, kas hüperlink võimaldab salvestada ja hiljem uurida. Hüperlingi sõna üksi ei näita midagi. Elroni puhul saavad lepingu osaks, võimalus salvestada/printida vms. 1. Reisijaveoleping (võlasuhe) VÕS § 824 kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). 1.1. Kas reisijaveoleping on sõlmitud? VÕS § 16 lg 1 järgi on Antsu pileti ostmine pakkumus, kuna oli piisavalt määratletud (TsÜS § 75 järgi tahteavalduse saajaga
.............................................................................16 2.7.8. Tervishoiuteenuse osutamise leping............................................................................16 2.7.9. Veoleping.....................................................................................................................16 a. Kaubaveoleping.................................................................................................................17 b. Reisijaveoleping.................................................................................................................17 2.7.10. Ekspedeerimisleping..................................................................................................18 2.7.11. Pakettreisileping.........................................................................................................18 2.7.12. Hoiuleping....................................................................................
4) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelistel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelistel lennuliinidel; 5) kaugbussiliinidel, välja arvatud rahvusvahelised liinid 9.05.2010 Transport ETV0120 94 47 Võlaõigusseadus (1) · 42 ptk Veoleping, 2. jagu Reisijaveoleping · Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). · Tellimusveoleping (tsarterleping) on reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. Tellimusveoleping võib olla tähtajaline või tähtajatu
2) Säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, v.a muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. 3) Lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Nimetage teenuste osutamise lepinguid. Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveoleping, reisijaveoleping), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping. Mis on kindlustusleping, kindlustusrisk, kindlustusjuhtum, kindlustussumma, soodustatud isik? Kindlustusleping Leping, millega üks isik (kindlustusandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik
puudumisel aga tavalisel otstarbel. 2) Säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, v.a muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. 3) Lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Nimetage teenuste osutamise lepinguid. Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveoleping, reisijaveoleping), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping. Mis on kindlustusleping, kindlustusrisk, kindlustusjuhtum, kindlustussumma, soodustatud isik? Kindlustusleping – Leping, millega üks isik (kindlustusandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja)
-arveldusleping- vastavalt seadusele arveldamise õigust omav käsundisaaja kohustub avama käsundiandjale konto ja tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga v muude üigustega, tasu -tervisehoiuteenuse osutamise leping- üks isik kohustub osutama oma patsiendile tervisehoiuteenust. sundleping -veoleping ---kaubaveoleping- vedaja kohustub saaja ees vedama vallasjasja sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule. veotasu ---reisijaveoleping- vedaja kohustub reisijaid vedama sithkohta koos pagasiga või ilma, veotasu -ekspedeerimisleping- ekspedeerija kohustub korraldama veose teise isiku arvel, satja aga peaks maksma tasu -pakettreisileping- reisikorraldaja kohustub reisijatele osutama pakketreisi, tasu -hoiuleping- hoidja kohustub hoiuleandja poole temale üle antud vallasjasja hoidma ja selle lõppemisel selle tagastama. TÖÖÕIGUS
vastutab vedaja, samuti kahju eest, mis tekib vose kaotsiminekusest. Vedaja ei vastuta nende kahjude eest vaid juhul, kui veotähtaja ületamise, veo kaotsimineku või kahjustamis põhjustas vääramatu jõud. b. Risijaveoleping Leping, millega üks isik (vedaja) kohustub teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). Tellimusveoleping (reisijaveolepingu eriliik) ehk tsarterleping on reisijaveoleping, millega vedaja kohustu vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. See leping võib olla kas tähtajaline või tähtajatu. Sellised lepingud sõlmivad sageli turismireisi korraldavad ettevõtjad, kes nöiteks tellivad reisijaveoks kas bussi, lennuki või laeva. Tsarterilepinguga kohustub vedaja sõiduki juhti järgima lepinguga kindlaksmääratud piires teise
VEOLEPING 3 Kaubaveolepingu mõiste. Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Reisijaveoleping. Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). Reisijaveolepingule kohaldatakse töövõtulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tellimusveoleping. Tellimusveoleping (tsarterleping) on reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist
eeldatavale tahtele. Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Reisijaveoleinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). Tellimusveoleping e tsarterleping 53 on reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupootl või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. Pagasiks loetakse asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Ekspedeerimislepingu kohaselt kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja)
kutsetegevuses patsendile tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemusest. 9) Veoleping a. Kaubaveoleping. Vedaja kohustub saatja ees vedama vallasasja sihtkohta ning andma selle üle saajale. Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu. b. Reisijaveoleping. Vedaja kohustub tese lepingupoole ees vedama reisija(d) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine pool aga maksma tasu. 46 10) Ekspedeerimisleping. Ekspedeerija kohustub korraldama veose vedamise saatja arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. 11) Pakettreisileping. Reisikorraldaja kohustub teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule pakettreisi, teine pool aga maksma tasu.
a muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. 3) Lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti 218. Nimetage teenuste osutamise lepinguid. Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveoleping, reisijaveoleping), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping 219. Mis on litsentsileping? litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse 78 teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksama selle eest tasu (litsentsitasu). 220
Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaubaveolepingus sätestatut ei kohaldata veose kohta merel. Veolepingu sõlmimist ja tingimusi tõendab saatja poolt allakirjutatud veokiri. Vedaja peab veose kohale toimetama kokkulepitud tähtaja (veotähtaja) jooksul. Kui veolepingu esemeks on kolimine (kolimisleping), on vedaja kohustuseks ka kolitava mööbli ja muu sisustuse lahtivõtmine, peale- ja mahalaadimine ning ülespanek. b) Reisijaveoleping. Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). Sellele lepingule kohaldatakse töövõtulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tellimusveoleping e tsarterleping on reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult
vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). 179. Reisijaveo leping - Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu) ellimusveoleping (1) Tellimusveoleping (tsarterleping) on reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. Tellimusveoleping võib olla tähtajaline või tähtajatu. (2) Tellimusveolepinguga kohustab vedaja sõiduki juhti järgima lepinguga kindlaksmääratud piires teise lepingupoole või reisijate juhiseid. Juhiste järgimise eest vastutab vedaja.
esemeks on kolimine, on vedaja kohustatud ka kolitava mööbli ja muu sisustuse lahtivõtmine, peale- ja mahalaadimine ning ülespanek. 179. Mis on reisijaveo leping, tsarterleping, pagas? Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). Reisijaveolepingu sageli esinevaks eriliigiks on tellimusveoleping. TVL e. tsarterleping on reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. See leping võib olla tähtajaline või tähtajatu. TVL-ga kohustub vedaja sõiduki juhti järgima lepinguga kindlaksmääratud piires teise lepingupoole või reisijate juhiseid. Pagasiks loetakse asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. (käsipagas on reisija hoole all olev pagas) 180
pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). Reisijaveolepingule kohaldatakse töövõtulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse reisijateveo lepingu kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti. Tellimusveoleping (tšarterleping) on reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. Tellimusveoleping võib olla tähtajaline või tähtajatu. Sõiduki juhti peab järgima lepinguga kindlaksmääratud piires teise lepingupoole või reisijate juhiseid. Juhiste järgimise eest vastutab vedaja. Pagasiks loetakse asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Pagas ei
annaabi.ee 
