Helilooja Johann Sebastian Bach
poiss-soprani häälele sai Bach kooris laulmise eest väikese tasu.
Kooriga sai ta laulda kõigil jumalateenistustel, tutvudes nii Põhja-
Saksamaa tollase muusikakultuuriga.Lisaks sellele sisaldas Miikaeli
kloostri raamatukogu ühte suurematest tolleaegsetest
muusikakäsikirjade kogudest Saksamaal. On võimalik, et häälemurde
saabudes oli Bach sealses kloostris abiorganist. Vahetevahel reisis ta
Hamburgi, et kuulata tol ajal kuulsat organisti Johann Adam
Reinkenit, ning Cellesse, et kuulata sealse hertsogi poolt ülalpeetavat
ja vahetevahel ka Lüneburgi külastavat kapelli. Viimane mängis
suures osas prantsuse muusikat, tänu millele õppis Bach ka seda
tundma.[8] Johann Sebastian Bach lahkus Lüneburgist 1702. aasta
ülestõusmispühade eel. Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis kuni
1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta
aprillist töötas Bach mõnda aega Weimaris sealse pisivürst Johann