Koolisüsteemi kujunemine 19.sajandil
Kihelkonnakooli astumiseks ei olnud nõue see, et sa oled käinud eelnevalt külakoolis
vaid hinnati taibukust ja lugemisoskust. Eesmärk oli külakoolis saadud teadmiste
täiendamine ja eriti õpilaste ettevalmistamine tulevasele maaelule ja
põllumajandusele. Kui õpetustase sõltus koolmeistri võimetest, siis õppeained pani
paika kirikuõpetaja. Enamasti täiendas kihelkonnakool külakoolist saadud
lugemisoskust kirjutamisoskuse ja rehkendamisega. Hiljem aga tulid juurde ained,
mis laiendasid õpilase kui tulevase põllumehe silmaringi. Koolis sai õppida nüüd ka
ajalugu, geograafiat ja loodusteadust koos füüsikaga, mis aitasid kindlasti kaasa
hiljem talurahva elujärje parandamisele eks see ka aadlite eesmärk oli, kui
kihelkonnakoole looma hakati. Praktilisi teadmisi said õpilased viljapuuaedadest,
mille õpetajad omaalgatuskorras koolide juurde istutasid. Lõppudelõpuks olid