Eesti muinasaja periodiseering
saj alguses võis olla umbes 45
Muinasaja lõpul oli alanud nende liitumine maakondadeks
Varem arvati, et enamik Eesti elanikest olid varanduslikult ja õiguslikult võrdsed, viimasel
ajal on ajaloolased jõudnud seisukohale, et toimus juba varanduslik kihistumine
Ühiskond jagunes ülikuteks ja talupoegadeks, kes pidid ülikuile tasuma andamit. Kasutati ka
orjade tööjõudu, kelleks muudeti sõjavangid või võlgnikud
Talud ja külad
Suitsutuba- algeline rehielamuvorm
1) sumbküla- Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eesti, Saaremaa
2) ridaküla- Ida-Eesti
3) hajaküla- Lõuna-Eesti
talu- küla- kihelkond- maakond
8 suuremat maakonda:
1) Saaremaa
2) Läänemaa
3) Rävala
4) Harjumaa
5) Virumaa
6) Järvamaa
7) Sakala
8) Ugandi
Naabrid:
svealased-läänenaabrid
soomlased,hämelased-põhjanaabrid
karjalsed, vadjalased, sloveenid-idanaabrid
kuralased, liivlased, latgalid-lõunanaabrid
9000 eKr- vanim Eesti asulakoht (Pulli)
1030- Tartu esmamainimine
annaabi.ee 
