kontrollimiseks tuleb eemaldada klapikambrikaas sammuti ka kõik juhtmed, voolikud jne..Seda tehakse vastaval teenendusvihikule ettenähtud läbijooksul.Paisumispilu kontrollitakse tavaliselt jahtunud mootoril.Tea, et suurem paisumispilu takistab mootoril normaalset tööd ja väiksem pilu, mis on ohtlik, võib klapitaldriku ära põletada.Klapi paisumispilu saab kontrollida siis kui silindris(kontrollitavas) on survetakti lõpp.Teades töö järjekorda, reguleeritakse kas: 1) Reguleerpoldi pikendamise või lühendamisega või 2)reguleerseibide paksuse muutmisega.Reguleerpolti saab keerata siis kui vastumutter eelnevalt vabastada.Et leida õige reguleerpoldi paksus selleks peab teadma autodatas ettenähtud pilu suuruse.Kui pilu on kas suurem või väiksem siis tuleb sellel klapil seib vahetada ja kasutada vastavat abinõud, mis võimaldab seda teha.Kui vana seibi paksus ei ole loetav siis mõõdetakse see ära mikromeetriga.Kui lõtk mõõdetud ja seibi paksus ka
Need on paigutatud katelde peale ja avanevad rõhul 8bar. Aur käib läbi klapi 90° nurga all. Klapist väljuv aur läheb jämedama läbimõõduga torusse, et ei tekiks suurt rõhu tagasilööki. Klapi kerest lastakse regulaarselt välja vee jäägid, mis jäävad sinna pärast klapi sulgumist. Klapi kere sees on pikk varras, mille ühes otsas on klapitaldrik, mis istub sadulale. Varda keskosale on pandud vedru, mille pingsust reguleeritakse ülevalt, ülemise vedrutaldriku allasurumisega reguleerpoldi abil. Poldi asend fikseeritakse mutriga. Klappi on võimalik avada ka käsitsi üleval oleva hoova abil. Veeseisunäitajaid on kahte tüüpi: nivooklaasid ja elektroodnivoo andurid. Nivooklaasid on katla ülemises osas (2tk), mõlemas otsas kraanid, mis tuleb enne mõõtmist avada. Enne seda aga tuleb teostada klaaside läbipuhe. Trossülekandega on viidud teisele poole katelt nivooklaaside kraanide avariisulgemise käepide. Metallkorpuse sees on kaks nivooklaasi, ülemine ja alumine
annaabi.ee 
