Kogu Tõde Kuust
Tormide ookeaniks. Lisaks on pandud veel nimesid tagaküljel asuvatele meredele, ntks
Moskva ja Unistuse meri.
4
3. Kuu pinnas
Esimeste automaatjaamade laskumisega Kuule kinnitati, et Kuu pind osutus kaetuks
puudritaolise ainega, mida nim. regoliidiks.
Regoliit on hea paakuvusega, sarnaneb selles osas märja liivaga. Regoliidilise pinnase tõttu
olid automaatjaama"Surveyor 3" (1967) poolt jäetud jäljed suurepäraselt säilinud ka kahe ja
poole aasta pärast, mil sama kohta külastas"Apollo 12"(1969). Regoliidi paksus ulatub
mõnest meetrist kuni mitmekümne meetrini, mis moodustub keskmiselt alla millimeetristest
osakestest . Kuu sisemus on praegusel ajal tõenäoliselt tahke; minevikus on Kuu olnud kas
osaliselt või täielikult sulas olekus ja vulkaaniliselt aktiivne.
4. Kuu tagakülg