REGILAUL
-30. aastate
skansioonipoleemikas kui H. Tampere viisiantoloogia viisimeetrumi määratluste kriitikas.
Lisaks erinevustele eesti ja klassikalise kalevalaulu esituses ei kehti ka kalevalaulus
täheldatud meetrikatunnused eesti regilaulus täiel määral.
Regilaulu viis (rahvapäraselt nimetatud ka toon või mõnu) on lühike ning väikese ulatusega
(3-6 astet). Regiviis on retsitatiivne (st kõnelähedane) ning ühe viisiga lauldi paljusid
erinevaid tekste (rühmaviisid). Regiviise jaotatakse üherealisteks ning kaherealisteks.
Regiviisid olid enamasti ühehäälsed, kuid Lõuna- ning Kagu-Eestis leidus
ka mitmehäälseid regiviise (põhjuseks mõjud vene ning läti rahvamuusikast).
Regilaulude vormelid:
-lahutatud liitsõnatüved(tütarlaps=tütar+laps)
-ühendatud samatüvelised verbid ja nimisõnad, jättes välja grammatilised lõpud ja tunnused
ning tuletusliited(nt. laul=laulma,laulik);
-kaotatud ja/või ühtlustatud murdejoones(v.a
annaabi.ee 
