1.1 Primaarsalvestised ehk sisemälu Primaarsed andmesalvestised peavad olema ühendatud arvuti protsessoriga. Võrreldes sekundaarsalvestitega on primaarsalvestite kasutamine kiirem. Primaarsalvesteis on kolme tüüpi: protsessori registrid, vahemälu ja põhimälu. (Vikipeedia) 1.1.1 Protsessori registrid Register on mälupiirkond keskprotsessoris, kuhu viiakse kõik andmed enne töötlemist. Registris võib olla ka üksnes mälupesa aadress, mitte andmed ise. (Vikipedia) Erinevatel registritel on ka erinevad ülesanded: käsuloendur tegeleb järgmise käsu asukoha meelespidamisega, olekuregister peab meeles viimase tehete tulemi iseärasusi, ajutisi registreid kasutatakse loogikatehete teostamisel ja vajalike vahetulemuste hoidmiseks. (heiki.tpt.edu.ee) 1.1.2 Vahemälu Vahemälu on vajalik sageli kasutatavate andmete ajutiseks säilitamiseks. Vahemälu suurus jääb 3 MB ja 12 MB vahele. Andmete lugemine vahemälust toimub palju kiiremini kui nende alalisest asukohast
homogeensusest ning hierarhilise programmjuhtimise põhimõttest. Loetletud eelistel on reaalselt olemas piirid, mille ulatuses neid saab kasutada. Väga lihtsate süsteemide korral võib aparatuurselt realiseeritud juhtseade osutuda efektiivsemaks kui mikroprogrammidel põhinev seade. Mikroprogrammjuhtimisel põhinevaid automaate kasutati kõigepealt elektronarvuti töö juhtimiseks. Wilkesi loodud mikroprogrammjuhtimisega automaat põhines loogilistel maatriksitel, registritel ja dekoodril e dešifraatoril (joonis 1.36). Igal töötaktil peab automaat moodustama uue mikrokäsu aadressi ning väljastama täidetavale mikrokäsule vastava juhtsõna. Uue mikrokäsu aadress moodustatakse maatriksis M2 ning see edastatakse teatud viivitusega mikrokäsu aadressiregistrisse. Sünkroonsignaali saabumisel aadress dekodeeritakse dešifraatoris DC, mis ergastab käsule vastava rõhtjuhtme (joonis 1.36) maatriksites Ml ja M2
annaabi.ee 
