LIIVLASED
Sissejuhatus
Liivi keel on keel, mida kõnelevad liivlased. Liivi keel, mis on eesti keele lähim
sugulaskeel, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased nimetavad end randlasteks (rândalist)
ja oma keelt rannakeeleks (rândakêl). Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine ja see
sümboliseerib rohelist metsa, valget liiva ja sinist merd. Hetkel liivi keelt emakeelena enam keegi ei
kõnele. Liivi keelt räägib veel umbes 20 inimest Lätis ja seda teise keelena. Kokku on
registreesinud ennast liivlaseks ametliku Läti statistika järgi 200 inimest. 1991. aastal kuulutati
liivlased Lätimaa põlisrahvaks. (2)
Keele omapära
Liivi keelt on kõneletud kahes kohas: Liivi lahest ida ja lääne pool. Idapoolseid nimetati
Salatsi liivlasteks ja läänepoolseid Kuramaa liivlasteks. 19. sajandil hääbus Salatsi liivlaste keel,
kuid Kuramaal on see veel alles. Idapoolset keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks.
annaabi.ee 
