REGILAUL
Regilaulu-uurimused kinnitavad seda,et regilaul on 18.sajandi alguses ületanud piiri, mille lõi
viimane demograafiline katastroof ja asustuse järjepidevuse katkemine.Viimistletud vormelid,
aja ja koha määratlemise viisid kuuluvad varasemasse perioodi, mis muidugi ei takistanud
regilauluprotsessi jätkumist vaadeldaval perioodil(uuendused on seotud näiteks uute teemade
rakendamise(nekrutiks võtmine vms.), lüürilisuse süvenemise ja/või regilaulustiili
lagunemisega).
Võib järeldada, et 18.sajandi alguses kuulusid regilaulud rahvaluule selliste tekstide hulka,
mis aktualiseerudes lubasid kasutada juba olemasolevaid väljendeid. Üheks selliseks
laulutraditsiooni püsimise eelduseks oli see, et reeglina ei kujutata neis ajaloolist aega,
regilaulu ei kammitse ajastukroonika. Teabekesksed lood, nagu aja-ja isikuloolised
muistendid või pajatused, pidid seevastu varasemaid teadmisi, kogemusi ja kujutelmi siduma
konkreetsete kaasaegsete faktidega